Kantaabria kõrgeim kohus mõistis sotsiaalkindlustusinstituudi ja ettevõtte vastastikuse äriühingu hukka, et nad maksavad naisele ja tema tütrele isa enesetapu tõttu ametialastest asjaoludest tulenevaid lese- ja orvupensione. Kuigi sündmus leidis aset väljaspool ettevõtet, leiavad kohtunikud, et see oli seotud tema tööga
Resolutsioonis selgitatakse, et lisaks tõele, et tööõnnetuses töötamise eeldus langeb suitsidaalsele teole (enult elu võtmise teo vabatahtlikkuse tõttu), ei ole vähem tõsi ka see, et mõnikord põhjustab enesetapu stressi või psüühikahäire olukord, mis võib tuleneda nii tööga seotud teguritest kui ka väljaspool seda.
Seetõttu on oluline, et tuvastada, kas õnnetus on tavaline või professionaalne, seos surma põhjustanud sündmuse ja töö vahel ning antud juhul leiab kolleegium, et kuigi enesetapp toimus väljaspool töötamise kohta ja aega, teosega on põhjuslik seos.
tööjõu probleem
Puudub pidev psühhiaatriline ajalugu ega varasemad psüühilised patoloogiad, kuid sellegipoolest oli oluline sünnitusprobleem, mis viis otsusele endalt elu võtta. Tegemist oli enesetapuga, mis toimus väljaspool aega ja väljaspool töökohta, kuid oli otseselt seotud tema tööga, kuna teda süüdistati töökohal ahistamises, tema ettevõte oli teda karistanud töö peatamise ja teise keskusesse üleviimisega ning lisaks oli see ettenähtav. et ahistamise all kannatanud kolleeg esitaks tema vastu individuaalse kuriteokaebuse. Väga asjakohane on ka see, et kolm päeva enne enesetappu pidi ta liituma uue töökohaga väljaspool oma elukohta. Seetõttu on kohtunike sõnul kõik aspektid, mis mõjutasid tema meeleseisundit ja sellele järgnenud otsust elu lõpetada.
Kuna töötajal olid abieluprobleemid, kuid neil puudus abikaasade vahelise suhte lõpetamiseks vajalik üksus, kuna väidetavalt ei tahtnud tema elukaaslane vaatamata töötajale süüks pandud asjaoludele isegi suhet lõpetada, See pereprobleem ei tähenda põhjusliku seose katkemist, vastupidi, kolleegiumi hinnangul segas tema pereelu just tööjõuprobleem ja mitte vastupidi.
Lühidalt öeldes on kohtupraktika küll piirav enesetapu kui ametialase õnnetuse suhtes, kuid põhjuslikku seost tuleb analüüsida. Ja vaatamata asjaolule, et enesetapp toimus siis, kui töötaja oli puhkusel (seega ei saa hinnata sünnituse eeldust), on seos kõlav: tööjõuprobleemil on selge ajaline seos enesetapuaktiga, kuna see algab vaid kolm kuud enne surmaga lõppenud tulemus ja on väga levinud päevadel enne elu võtmise otsust kahel põhimõttelisel põhjusel: mure võimalike kriminaalsete tagajärgede pärast, mis tulenevad võimalikust ahistamiskaebusest (üks päev enne enesetapja otsib Internetist teavet karistuste kohta). määrati töökohal ahistamise kuritegude eest) ja karistuseks teise kauplusesse üleviimise eest väljaspool tema lähima perekonna elukohta, mis võeti samuti vastu ahistamiskaebuse tulemusena.
Sel põhjusel jätab kolleegium, võttes arvesse sündmuste ajalist järgnevust ja nende tööalase tähenduse, kaebuse rahuldada ning teatab, et surmast saadav lesepension ja orvupension tuleneb tööõnnetuse ametialasest juhusest ning summad peavad suurenema.
