kokkuvõte
Naiste ja meeste tervisega kaasneb ebavõrdsus, mida ei saa seletada ainult sooga seotud bioloogiliste erinevustega. Enamik erinevusi on tingitud muudest teguritest, näiteks soost, mis mõjutavad inimeste tervist ebaõiglaselt. Sugu kujundatakse ja väljendatakse sotsiaalsete suhete, rollide ja ootuste kaudu, mis on seotud naiselike ja mehelike omadustega. See mudel määrab kindlaks meeste ja naiste uskumused, käitumise, harjumused ja erinevad eluviisid, mis võivad kajastuda vangistuse juhtimises ja tervishoiusüsteemi kasutamises. Selle reaalsusega silmitsi seistes, et olla õiglane, õiglane ja tõhus, peab tervishoiuministeerium kui tervishoiupoliitika määratlemise ja tervishoiuteenuste osutamise eest kõige enam vastutav isik oma tegevuses ja sekkumises arvesse võtma ebavõrdsust ja soo mõju. .
Arvestades soo tähtsust inimeste tervisele avaldatavas mõjus, sätestatakse 14. aprilli üldtervise seaduse 1986/25 artikli 4 lõikes 3, et tervishoiupoliitika, strateegiad ja programmid integreerivad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte. eesmärgid ja tegevused; ja samas mõttes viitab artikkel 6 juurdepääsule tervishoiuteenustele. 18. oktoobri rahvatervise seadus 2009/22 viitab ka kohustusele käsitleda soolist ebavõrdsust artikli 3 punktis e. See sätestab, et meetmete korraldamine ja elluviimine, rahvatervisega seotud hüved ja teenused juhinduvad võrdsusest. territoriaalse, sotsiaalse, kultuurilise ja üldise tasakaalustamatuse ületamine.
Teisest küljest kehtestab 17. juuli seadus 2015/21 naiste ja meeste tegeliku võrdõiguslikkuse kohta Generalitati administratsiooni volitused soolise võrdõiguslikkuse tõhusaks kaasamiseks ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagatiseks. Lisaks sellele üldisele raamistikule, mis kohustab suurt osa tervishoiusüsteemi esindajaid, määratlevad artiklid 48 ja 49 peamised jooned, mille järgi tervishoiupoliitikas, teenustes ja terviseteaduste uuringutes prioriteete seada või edendada.
Neljateistkümnenda ametiaja valitsuskava näeb ühe peamise tegevussuunana ette naiste ja meeste tegeliku võrdõiguslikkuse tagamise, et tagada õiguste, hüvede, kohustuste, võimaluste ja ressursside õiglane ja õiglane jaotus. Selle rea raames on prioriteediks soolise aspekti integreerimise edendamine tervises.
Selleks teavitatakse tervishoiuministeeriumi soolise ebavõrdsusega tegelemise vajadusest ning juriidilisest ja eetilisest kohustusest. Selle väljakutsega toimetulemiseks on vaja ametlikult moodustada nõuandev organ, kus osaleksid soopoliitika ja soolise ebavõrdsusega tegelemise valdkonna eksperdid.
Viimase kahe aasta jooksul on tervishoiuministeerium nendes küsimustes nõu andnud. Selle nõuande on sõnastanud stabiilne ja struktureeritud rühm inimesi, kellel on kogemused ja prestiiž erinevates tervishoiu- ja soovaldkondades, et anda oma panus soolise võrdõiguslikkuse aspektiga tervisepoliitika määratlemisse või väljatöötamisse, ilma et see oleks õiguslikult vormistatud. . Eelseisvaid riike võib pidada selle korraldusega loodud nõuandeorgani embrüoks.
Vastavalt öeldule ja olles näinud, mis on sätestatud 12. detsembri seaduse 22/13, mis käsitleb Generalitat de Catalunya administratsiooni korraldust, menetlust ja õiguslikku režiimi, artiklites 1989 ja 14,
Ma tellin:
Artikkel 1 Nõuandekomisjoni loomine ja eesmärk
Nõuandekogu loodi soopoliitikas tervises, edaspidi nõuandev kogu, eesmärgiga pakkuda tervishoiuministeeriumile alalist nõu tõestatud tervisealase kogemusega spetsialistidelt kõiges, mis puudutab ebavõrdsuse käsitlemist. soolise võrdõiguslikkuse aspekti kaasamine tervishoiusüsteemi.
Nõuandekogu on integreeritud tervishoiuministeeriumiga.
Artikkel 2 Funktsioonid
Nõuandekogu ülesanded on:
- a) nõustada ja aru anda teaduslike, professionaalsete, eetiliste ja sotsiaalsete aspektide kohta, mis mõjutavad soolise võrdõiguslikkuse poliitikat tervishoius.
- b) Pakkuge välja tegevusi või plaane soolise ebavõrdsusega tegelemiseks tervises.
- c) anda nõu seoses rakendatava soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga tervishoius. Nõuandekogu raames tehtavate tööde ja ettepanekute vastuvõtjad on terviseosakonna ja sellesse kuuluvate juhtimisüksuste vastutav isik.
- d) Pakkuda välja tegevusi soolise aspektiga uurimistöö edendamiseks nii uurimisobjekti valikul kui ka selle arendamisel (tulemuste kujundamisel, analüüsil ja tõlgendamisel).
- e) anda nõu seksistliku vägivalla olukorras olevate naiste ning nende poegade ja tütarde tervisele, et tagada piisav hooldus.
Nõuandefunktsioonide arendamisel peab nõuandekogu igal juhul integreerima ristlõike soolise aspekti tervisesse, et muuta nähtavaks ja tunnustada erinevusi, eripärasid ning territoriaalseid, kultuurilisi, etnilisi, vanuselisi ja etnilisi iseärasusi. teiste hulgas.
Artikli 3 koosseis
3.1 Nõuandekogu koosneb viieteistkümnest kuni kahekümnest inimesest, kellel on tunnustatud kogemused soolise võrdõiguslikkuse kaitsmisel, tervishoiu ja muudes valdkondades ning kes osalevad omal vastutusel, esindamata ühtki üksust. Selle organi liikmed nimetab ametisse tervishoiuosakonna juhataja.
3.2 Nõuandekogusse kuuluvate isikute volituste kestus on kolm aastat, mida on võimalik kolmeaastasteks perioodideks pikendada.
3.3 Nõuandekogu koosseis peab vastama meeste ja naiste võrdse esindatuse põhimõttele.
3.4 Nõunik või tervisenõunik peab liikmete hulgast määrama nõuandva kogu esimehe ülesandeid täitva isiku.
3.5 Nõukogu sekretäriks on nõuniku või tervisenõuniku poolt antud osakonna tehniliste inimeste hulgast määratud isik. Osalege istungitel häälega, kuid ilma hääleta. Sekretäriülesannete täitmisega ei kaasne nendel eesmärkidel konkreetse töökoha loomist ega pakkumist.
Artikkel 4 Töörühmad
Nõuandekogu võib ettepanekul moodustada töörühmi, mis koosnevad nõuandekomisjoni liikmetest, kelle hulgast tuleb määrata eesistujaks olev koordinaator, samuti teised eksperdid ja tehnikud, kes ei ole nõuandekogu liikmed. koordinaatori või koordinaatori liikmed, nõustuvad, et nad liitusid vastava töörühmaga.
Kõigil juhtudel tagage meeste ja naiste võrdne kohalolek ning vajaduse korral profiilide mitmekesisus inimestes, kes moodustavad loodud töörühmad (erineva vanusega inimesed, puudega ja ilma, LGTBI+ kollektiivide liikmed, erinevad elundid jne).
Artikkel 5 Aruanded ja arvamused
Tervise soolise võrdõiguslikkuse poliitika nõuandekomisjoni aruanded ja arvamused ei ole siduvad.
Funktsionaalrügemendi artikkel 6
Nõuandekogu koguneb korralisele istungile vähemalt kaks korda aastas.
Nõuandenõukogu juhindub kõiges, mis selles lepingus ei ole ette nähtud, kehtivate kollegiaalseid organeid käsitlevate määruste sätetega, mis kehtivad Generalitat de Catalunya suhtes.
Artikkel 7 Õigus abi saada
Nõukoja liikmed ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu ega ka majanduslikku õigust nõukogu koosolekutel osaleda.
Artikkel 8 Tehniline ja haldustugi
Nõuandekogul on oma ülesannete väljatöötamisel tehniline ja administratiivne tugi Tervishoiuministeeriumi peasekretariaadi tehnilise büroo poolt.
Disposicióni finaal
Nica
Käesolev määrus jõustus järgmisel päeval pärast selle avaldamist Generalitat de Catalunya ametlikus väljaandes.
