kokkuvõte
19. detsembri seadus 2021/20, mis kehtestab minimaalse elutähtsa sissetuleku, antakse välja artikli 149.1.1 sätete alusel. Hispaania põhiseaduse punkt, mis omistab riigile ainujurisdiktsiooni põhitingimuste reguleerimise üle, mis tagavad kõigi hispaanlaste võrdsuse õiguste kasutamisel ja põhiseaduslike kohustuste täitmisel.
Elutähtsa miinimumsissetulek sündis sotsiaalkindlustushüvitisena selle mitteosamakselises vormis, mille põhieesmärk on tagada minimaalsete materiaalsete tingimuste täitmise kaudu kõigi kodanike täielik osalemine ühiskonna- ja majanduselus, katkestades seose struktuuriliste vahel. ressursside nappus ja võimalustele juurdepääsu puudumine üksikisikute töö-, haridus- või sotsiaalsfääris.
Vastavalt 497. aprilli kuninglikule dekreedile 2020/28, millega kaasamise, sotsiaalkindlustus- ja rändeministeeriumi orgaanilise põhistruktuuri väljatöötamine vastab kaasamise ja sotsiaalkindlustuse eesmärkide ja poliitikate peasekretariaadile (edaspidi SGOPIPS ) valitsuse sotsiaalse kaasamise poliitika väljatöötamine.
Samuti osales Kaasamise, Sotsiaalkindlustus- ja Rändeministeeriumi Kaasamise ja Sotsiaalhoolekande Eesmärkide ja Poliitikate Peasekretariaat riikliku taastumise, ümberkujundamise ja vastupanuvõime kava raames asjakohasel viisil 22. komponendis: Hooldusmajandus. ja kaasamise poliitika ning 23. komponendis "Uued avalikud poliitikad dünaamilise, vastupidava ja kaasava tööturu jaoks".
SGOPIPSi nõuandekomitee loomine põhineb 19. detsembri seaduses 2021/20 sisalduval jagatud valitsemise mudelil, mis kehtestab minimaalse elutähtsa sissetuleku, mille eesmärk on kindlustada kõigi institutsioonide vajalik kaasatus. ühises kohustuses võidelda vaesuse ja ebavõrdsusega kogu territooriumil.
Selleks et tagada sotsiaalse kaasamise poliitika tõhus kavandamine, piisavate vaesuse ja sotsiaalse haavatavuse näitajate konfigureerimine ning tehniliste kriteeriumide kohaldamine ja teaduslik kvaliteet sotsiaalse kaasamise marsruutide väljatöötamisel ja elluviimisel, peetakse vajalikuks moodustab ametlikult nõuandekomitee, millel ei ole otsustamisfunktsioone ja mis koosneb teadlastest ja tehnilistest ekspertidest, kellel on laialdased kogemused ja tunnustatud prestiiž ning kellel on humanistlik nägemus ja trajektoor, mis tähistab selget sotsiaalset kohustust, ning samuti peasekretariaadi liikmetest.
Tema ülesanneteks on konsulteerida ja anda soovitusi. Eespool nimetatud komitee avaldatud aruanded peavad aitama kaasa ülalnimetatud tegevuste teaduslikule ja sõltumatule seisukohale valideerimisele ning vajaduse korral uuenduslike elementide kasutuselevõtule, soodustades lõppkokkuvõttes võrdsete võimaluste edendamist eriolukorras rühmadele. haavatavus.
Kõigi ülaltoodu põhjal on saadaval:
Artikkel 1 Nõuandekomitee loomine ja kuulumine
1. Kaasamise ja sotsiaalhoolekande eesmärkide ja poliitika peasekretariaadi nõuandekomitee luuakse tehnilise nõuandeorganina, mis tagab, et peasekretariaadi tegevus mõjutab sotsiaalse kaasamise poliitika kvaliteeti, objektiivsust ja läbipaistvust. lõppkokkuvõttes soodustades erilise haavatavuse olukorras olevate rühmade võrdsete võimaluste edendamist.
2. Komisjon moodustatakse 21.1. oktoobri avaliku sektori õiguskorra seaduse 21.3/40 artiklites 2015.b ja 1. sätestatud kollegiaalse organina. See on loodud konsultatsiooni- ja aruteluorganina, mille eesmärk on tehniline nõustamine ja puuduvad otsustusfunktsioonid.
3. Nõuandekomitee sõltub SGOPIPSist, ilma et selle lepingutel oleks otsene mõju kolmandatele isikutele.
Artikli 2 kohaldamisala meetme kohta
1. Nõuandekomitee tegevusala on seotud sotsiaalse kaasamise avaliku poliitika väljatöötamisega. Sellest tulenevalt laiendada tegutsemisvõimet nimetatud materjalis, mis on seotud minimaalse elutähtsa tarbimise tagamisega, samuti sotsiaalse kaasamise marsruutidega lisaks erinevatele etappidele (projekteerimine, teostamine ja hindamine). Ta tegutseb ka kõigis vaesusmõõdikute ja -näitajate konfigureerimise ja analüüsiga seotud uuringutes, mille eesmärk on saada aktiivne organ, kes annab aru vaesuse ja sotsiaalse kaasatuse kohta.
2. Kaasamis-, sotsiaalkindlustus- ja rändeministeeriumi ning SGOPIPS-i poolt võib kaasamispoliitika rakendamisel vastavalt kehtivatele määrustele ja tingimustele luua teisi nõuandekomitee tegevusvaldkondi. sätestatud seaduses 19/2021, mis kehtestab minimaalse elutähtsa sissetuleku.
Artikkel 3 Eesmärk
Nõuandekomitee üldine eesmärk on nõustada peasekretariaati tema volitustes riikliku kaasamispoliitika väljatöötamisel ja arendamisel.
Täpsemalt viitab selle tegevus:
- a) Sellise poliitika väljatöötamine, edendamine ja hindamine, mille eesmärk on aidata kaasa kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele võrdsete võimaluste kaudu ühiskonda kaasata ja ühiskonnas osaleda.
- b) kaasamist käsitlevate poliitikate, strateegiate, plaanide ja tegevusprogrammide edendamine, arendamine, koordineerimine ja järelevalve.
- c) Kaasamise objektide määratlemine ja indikaatorite süsteemi väljatöötamine, mille abil läbi viia kaasamisobjektide ravi, monitooring ja hindamine.
- d) Hispaania majanduse kaasava kasvu ja ebavõrdsuse objektiivsete näitajate väljatöötamine, mida saab kasutada uute poliitikate kavandamisel ja otsuste tegemisel või olemasolevate ümbersõnastamisel.
- e) Kaasava majanduskasvuga seotud eesmärkide määratlemine ja analüüs.
- f) Püsiv seire ja järelhindamine kehtestatud kaasamise ja kaasava kasvu eesmärkide, eelkõige minimaalse elutähtsa sissetuleku eesmärkide täitmise üle.
Artikkel 4 Funktsioonid
1. Kooskõlas oma eranditult nõuandva ja tehnilise nõuandva iseloomuga on nõuandekomitee peamised ülesanded:
- a) SGOPIPSi nõudmisel teavitab emitent ettepaneku esitajatest, sisaldades komitee täiskogu koosolekutel vastu võetud arvamust ja kaalutlusi.
- b) Samamoodi esitama täiskogule või töörühmadele peasekretariaadi taotletud reklaamitegevusest tulenevad asjakohased tähelepanekud.
- c) Viima läbi sotsiaalse kaasamise poliitika väljatöötamise, elluviimise ja hindamise protsessis kasutatud metoodikate ja tehnikate teaduslik ja akadeemiline hindamine.
2. Nõuandekomiteele antud ülesandeid täidetakse vajaduse korral kooskõlastatult koostööorganitega, kellega konsulteeritakse ja peasekretariaadi raames loodud osalejatega minimaalse elutähtsa sissetulekuga seotud institutsioonilise arhitektuuri konfigureerimiseks.
Artikkel 5 Nõuandekomitee liikmete teaduskonnad
1. Nõuandekomitee liikmed tegutsevad oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatult, sõltumatult ja erapooletult.
2. Nad võivad nõuda teavet, mis on vajalik nende ülesannete piisavaks arendamiseks seoses nõutava sekkumisega.
3. Neil on õigus osaleda päevakorras olevate küsimustega seotud aruteludes, näiteks teha ettepanekuid järjestikustel koosolekutel arutatavateks teemadeks, sõnastada taotlusi ja küsimusi ning esitada aktides, mida nad peavad asjakohaseks ja mis on seotud. arutatud probleemidele.
4. Komitee tehtud otsused ja soovitused ei ole mingil juhul siduvad.
Artikkel 6 Koosseis, ametisse nimetamine ja organisatsiooniline struktuur
1. Nõuandekomiteesse kuuluvad president, riigi üldhalduse liikmed ning teadus- ja uurimisringkondade liikmed.
2. Komitee eesistujaks oli SGOPIPSi juht.
Riigi peaadministratsiooni esindajana on peasekretariaadiga seotud peadirektoraatide juhid komitee liikmed, nimetatud peasekretariaadi ametlikud juriidilised liikmed, kes täidavad tehnilist sekretariaati. nõuandekomitee.
3. Riigi üldhalduse välise nõuandekomitee liikmed nimetatakse ametisse inimeste hulgast, kellel on tunnustatud maine ja kogemused sotsiaalteaduste ja sotsiaalse kaasatuse, eelarveanalüüsi, majanduse ja/või statistika valdkonnas. Üks neist hakkab täitma akadeemilise koordinaatori ülesandeid.
4. Komitee koosseisus osalemine toimub individuaalselt ja individuaalselt nimetatud keskuse, teenistuse, asutuse või kogukonna esindaja või pressiesindajana. Nõuandekomitee liikmed on kohustatud hoidma nõuetekohaselt konfidentsiaalsena teavet, millele neil on oma ülesannete täitmisel juurdepääs, ilma et nad saaksid seda edastada kolmandatele isikutele või kasutada seda muude kui komitee trahvidega, välja arvatud SGOPIPSi eelneva loa alusel.
5. Peasekretariaadi töötajatega võib arvestada teabe transkribeerimisel, koostamisel või ettevalmistamisel, protokollide koostamisel ja üldiselt kõigis haldusküsimustes.
Samuti võib ta erandkorras loota välisekspertide osalemisele, kes ei kuulu nõuandekomitee tavalisse koosseisu.
Artikkel 7 Ametisse nimetamine ja vallandamine
1. Nõuandekomitee liikmed nimetab ametisse ja uuendab SGOPIPSi juhi ettepanekul Kaasamis-, Sotsiaalkindlustus- ja Migratsiooniministeeriumi juht, kestusega neli aastat, mida võib järjestikusteks perioodideks pikendada. .
2. Komitee liikmete tagasiastumine toimub tagasiastumise, nende ametisse nimetamise aja möödumisel ja nende ülesannete täitmisega mitteühilduva põhjuse tekkimisel.
Artikkel 8 Funktsionaalsus
1. Nõuandekomitee tegutseb täiskogul või komitee liikmetest moodustatud töörühmade kaudu, mida peetakse vajalikuks.
2. Istungid tuleb kokku kutsuda tehnilise sekretäri poolt presidendi ettepanekul vähemalt viisteist päeva ette ja see peab sisaldama päevakorda. Vastav info ja dokumentatsioon saadetakse vähemalt viis päeva ette.
3. Iga täiskogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla tehniline sekretär ja milles märgitakse kuupäev, kohalviibijad, päevakord ja lühidalt läbiviidud arutelud. Pärast heakskiitmist salvestatakse need protokollid nõuandekomitee enda toimikusse, mis on kaasamise ja sotsiaalhoolekande eesmärkide ja poliitika peasekretariaadi valduses.
Üksik lisasäte Põhiseaduse tähtaeg
SGOPIPSi nõuandekomitee moodustatakse pärast käesoleva ministri korralduse jõustumist.
LÕPPSÄTTED
Esimene lõppsäte Õigusloome arendamine
SGOPIPS-i omanik võib selle korralduse tühistamiseks vastu võtta nii palju juhiseid, kui on vaja.
Teine lõppsäte 208. märtsi korralduse ISM/2022/10 muutmine, millega luuakse sotsiaalse kaasamise marsruutidega seotud Tico komitee
Alates käesoleva määruse jõustumisest, 208. märtsi korraldus ISM/2022/10, millega loodi sotsiaalse kaasamise marsruutidega seotud Tico komitee, on järgmine.
A. Artikli 3 lõige 3 on sõnastatud järgmiselt:
Eetikakomiteele pandud ülesandeid täidetakse vajaduse korral kooskõlastatult peasekretariaadi raames loodud koostöö-, konsultatsiooni- ja osalemisorganitega minimaalse elutähtsa sissetulekuga seotud institutsioonilise arhitektuuri konfigureerimiseks.
LE0000722315_20220528
Kolmas lõppsäte Jõustumine
Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.
