Rootsi ja Soome NATOsse

JÄTKAKE

Rootsi ja Soome otsus murda oma pikaajaline neutraalsuse traditsioon, mis tegelikult oli pigem esteetiline kui reaalne, ning nende NATO-sse integreerumise vormistamine kujutab endast kõige olulisemat kvalitatiivset muutust, mis alliansis on üle pika aja toimunud. . Pole kahtlustki, et just Venemaa sissetung Ukrainasse on ajendanud need kaks riiki kiirendama seda sätet, otsides tõhusat sõjalist vihmavarju, mis oleks piisavalt tugev kaitseks Vladimir Putini kiusatuste eest. alustada rünnakut Balti piirkonnas. Kuigi need kaks riiki on juba seotud vastastikuse kaitse klausliga EL-is, on nende NATO-ga liitumise huvi oluliseks teguriks asjaolu, et ka USA on alliansi osa ja kõik, mida tema sõjaline jõud tähendab. .

Kremli poolt on nende kahe riigi NATO-sse astumise vastu suunatud enam-vähem puhtaid ähvardusi, seega ekspansionistlik poliitika ja agressioon nende huvide vastu. Tõestuseks, et nad on täiesti valed, on see, et nii Rootsi kui ka Soome, millel on pikk piir Venemaaga, olid isegi külma sõja kõige hullematel hetkedel võtnud selle ebamäärase staatuse ja täitnud isegi heade kavatsustega vahendaja rolli. Just Vene autokraadi otsus aheldada julm sõjaline operatsioon sellise iseseisva riigi nagu Ukraina vastu on muutnud rootslaste ja soomlaste arvamust selle täieliku alliansiga lõimumise kasuks. Seda ei saa mingil juhul tõlgendada vaenuliku sammuna Venemaa suhtes, vaid kaitsemeetmena reaalse ohu vastu, mida Vene režiim praegu kujutab. Selles mõttes peame teadma, et otsus, mille unistused ja soomlased tegema hakkavad, hõlmab ka meid, hispaanlasi, kui alliansi liikmeid, sest juhul kui mõni neist riikidest ei kuulunud lepingusse, peaksime reageerima nii. kui oleksime olnud, oleksime neid rünnanud.

Asjaolu, et see integratsioon toimub kiiresti, tekitab teatud poliitilise dilemma seoses positsiooniga, mis allianss ise on seoses Ukraina meeleheitlike abikutsetega, mis on tõesti rünnatud riik, mida veel ei ole. organisatsioon. Teades aga, et NATO on peamiselt heidutav mehhanism, arvatakse, et see on vastasseisu vältimine, mitte niivõrd osalemine juba alanud konfliktis. See on ka põhjus, miks Putin on otsustanud alustada rünnakut Ukraina-vastase kuritegeliku operatsiooni vastu, enne kui see riik saab luua sidemeid NATOga. See aga ei takista meil jätkamast ukrainlaste abistamist kõigi võimalike vahenditega nende riigi õilsal kaitsmisel.