JÄTKAKE
Esmaspäeval alanud Venemaa ja Ukraina delegatsioonide neljas läbirääkimiste voor vaenutegevuse lõpetamises kokkuleppimiseks jätkus teisipäeval videokonverentsi teel. Positsioonid tunduvad ilmselt leppimatud ja pommirünnakud ei lase järele anda. Kuid viimastel tundidel räägivad läbirääkijatele lähedased ametiisikud teatud "lähenemisest".
Praeguseks kinnitas Ukraina president Volodõmõr Zelenski teisipäeval telemaatilisel kohtumisel Atlandi alliansi kõrgemate sõjaväekomandöridega, et tema riik peab blokiga liitumisest loobuma. «On saanud selgeks, et Ukraina ei ole NATO liige. kuula meid Oleme mõistvad inimesed. Aastaid oleme kuulnud, et väidetavalt olid uksed lahti, aga oleme juba näinud, et sisse ei saa,” kurvastas ta.
Samas tundis Ukraina riigipea heameelt, et "meie inimesed ütlesid, et hakka seda proovima ning lootma oma jõududele ja partnerite abile". Zelenski palus veel kord NATO-lt sõjalist abi ja taunis, et organisatsioon jätkab Ukraina kohal lennukeelutsooni kehtestamist, et takistada Venemaa vägedel rakettide tulistamist ja oma lennukite pommitamist. Ta kinnitas, et blokeeritud Atlandi ookean "paistab olevat Venemaa agressiooni hüpnotiseeritud".
Sellega seoses teatas Zelenski, et "kuuleme argumente, mille kohaselt võib kolmas maailmasõda toimuda, kui NATO sulgeb oma ruumi Venemaa lennukitele. Seetõttu ei ole Ukraina kohale loodud humanitaarõhutsooni; seetõttu võivad venelased pommitada linnu, haiglaid ja koole”. Olles alliansis, "me ei nõua NATO lepingu artikli 5 vastuvõtmist (...), vaid oleks vaja luua uusi suhtlusformaate." Ta rõhutas sellist vajadust, kuna Vene lennukid ja raketid võivad lennata läände, ning pani kirja, et Venemaa "on löönud rakettidega 20 kilomeetri kaugusel NATO piiridest ja tema droonid on juba sinna jõudnud".
Krimm, Donetsk ja Lugansk
Ukraina peamine läbirääkija Mijailo Podoliak rõhutas läbirääkimiste alguses, et tema riik "ei tee oma territoriaalse terviklikkuse osas järeleandmisi", soovides teha selgeks, et nagu Moskva nõudis, ei tunnusta Kiiev Krimmi Venemaa ega Ukraina separatistlikud vabariigid.Donetsk ja Lugansk iseseisvate riikidena. Veel vähem Venemaa vägede poolt praeguse kampaania ajal okupeeritud Ukraina territooriumid, sealhulgas Hersoni provints ja Donetskit Krimmiga ühendav riba.
Podoliak ütles, et praegu on prioriteet "leppida kokku relvarahu ja Vene vägede väljaviimises Ukrainast". Ja siin ei saa küsimus olema lihtne, kuna tuleb kindlaks teha, millised tsoonid peaks Vene armee vabaks jätma. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles teisipäeval, et "on veel ennatlik prognoosida" kontaktide jada võimaliku tulemuse ja läbirääkimiste lõppemise kuupäeva kohta.
Ukraina eesistumise nõunik Oleksii Arestovitš teatas omalt poolt, et "hiljemalt mais peaksime suure tõenäosusega saavutama rahukokkuleppe või võib-olla palju kiiremini." Venemaa esindaja ÜRO-s Vasili Nebenzia sõnastas Venemaa tingimused Ukrainale: demilitariseerimine (ründerelvadest loobumine), denatsifitseerimine (neonatslike organisatsioonide keeld), garanteeriti, et Ukraina ei kujuta endast ohtu Venemaale ja loobub osast NATO-st. Nebenzia ei rääkinud seekord midagi Krimmi ja Donbassi kohta, mis sõltumata sellest, kas Kiiev neid tunnustab või mitte, jätkavad oma senise staatuse säilitamist väljaspool Kiievi kontrolli.
