JÄTKAKE
Üheks etteheiteks, mida opositsioon president Vladimir Putinile on teinud, on see, et Ukraina pealetungi algusest peale pole ta teiste rahvusvaheliste liidrite seltskonnas kuigi palju laveerinud, välja arvatud juhtide, näiteks Briti presidendi telefonikõned. , Emmanuel Macron või Saksamaa kantsler Olaf Scholz. Ja seda samal ajal, kui tema vaenlane number üks, Ukraina president Volodímir Zelenski peab praktiliselt päevikut videokonverentside kohta poole maailmaga.
Kuid tundub, et Kreml on otsustanud seda olukorda parandada ning on koostanud Putinile reiside, kohtumiste ja telefonivestluste päevakava mõne riigi kolleegidega. Venemaa president vestles eile pikemalt minemata telefoni teel oma Brasiilia kolleegi Jair Bolsonaroga, et arutada ülemaailmse toiduga kindlustatuse probleemi, mille on ohustanud Ukraina sõda.
Venemaa eesistumise pressiteenistuse teatel on Venemaa lubanud Brasiiliale väetisetarneid ja tugevdada kahe riigi vahelist "strateegilist partnerlust".
Putin lahkub teisipäeval Venemaalt esimest korda pärast Ukraina ründamist. Tema viimane välisreis leidis aset veebruari alguses, kui ta osales Pekingi taliolümpiamängude avamisel ja teda võttis vastu Xi Jinping. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul läheb täna algav reis Venemaa vanasse liitlasesse Tadžikistani, et kohtuda oma Tadžiki kolleegi Emomali Rajmóniga. Nad tegelevad kahepoolsete küsimuste ja olukorraga naaberriigis Afganistanis, mis teeb tadžikidele suurt muret. Putin püüab Rakhmoni rahustada, kinnitades, et Moskval on praegu Talibaniga palju suhteid, mis on esimest korda delegatsioon hiljutisel Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil (SPIEF).
Pärast Tadžikistani pealinna Dušanbe läbimist sõidab Putin kolmapäeval Ashgabati (Türkmenistan), kus võtab vastu ka oma noore türkmenistani kolleegi Serdar Berdimujamédovi, kes viibis 10. juunil Moskvas. Mõlemad riigid on viimastel aastatel säilitanud üsna külmad suhted, kuid nüüd tundub, et neid kutsutakse parandama. Tugev Türkmenistani autoritaarsus näib Moskvale meeldivat. Türkmenistani praegune president, 40-aastane ja viimastel, 12. märtsil toimunud valimistel "valitud" on riigi endise presidendi, diktaator Gurbangulí Berdimujamédovi poeg. Putin osaleb Ašgabatis ka Kaspia mere rannikualade (Aserbaidžaan, Iraan, Kasahstan, Venemaa, Türkmenistan ja Usbekistan) tippkohtumisel.
Tagasi Venemaal võtab Putin vastu Indoneesia presidendi Joko Widodo, kes saabub Ukrainast ja on alustanud kõnelusi sõja peatamiseks. Widodo peab Kiievis läbirääkimisi ka Zelenskyga. Indoneesia president, muide, kutsus eile kõrgeima otsese venelase osalema G20 tippkohtumisel, mis toimub Bali saarel 15.–16. novembrini.
Venemaa eesistumise nõunik Juri Ušakov ütles eile, et "saime ametliku kutse (...) ja vastasime positiivselt, öeldes, et oleme huvitatud osalemisest." Küsimusele, kas Putin tuleb Balile isiklikult, vastas Ušakov, et "aega on veel palju (...) Loodan, et pandeemia võimaldab selle ürituse isiklikult läbi viia." Tema sõnul on "Widodo kutset hindame kõrgelt, indoneeslased on lääneriikide tugeva surve all" põhjustanud sõja Ukrainas.
Möödunud laupäeval kohtus Putin Peterburis Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenkaga, keda ta lubab tugevdada rakettide, lennukite ja isegi tuumalõhkepeadega, et tulla toime NATO hüpoteetilise rünnakuga. Kohtumine oleks pidanud toimuma Valgevenes, kuid kolida endisesse Venemaa keisririigi pealinna.
Seega on tõenäoline, et Venemaa president reisib lõpuks naaberriiki. Esmalt tahab ta olla kindel, et Lukašenka on talle igati lojaalne, nõustudes ühtse riigi loomise ideega, sel juhul peab ta saatma oma väed ka Ukrainasse sõdima, juhuks kui Kiiev rööpast välja peaks minema. , moodustada "slaavi liit" Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga. Putin pole sõja algusest saati Valgevenes käinud, kuigi Lukašenka on käinud mitmel korral Venemaal, Moskvas, Sotšis ja viimane kord Peterburis.
