JÄTKAKE
Keset kõige absoluutsemat segadust Venemaa ja Ukraina delegatsioonide kohtumispaiga määramisel, et püüda saavutada relvarahu ja pidada läbirääkimisi Ukraina presidendi Volodímir Zelenski ja Venemaa maksimaalse liidri Vladimir Putini "neutraalsuse" pakkumise üle, eile lisas õli tulle, teatades kohtumisel tema kaitseministri Sergei Šoigú ja Venemaa relvajõudude peastaabi ülema Valeri Gerasimoviga riigi tuumajõudude maksimaalsest valmisolekust.
"Annan kaitseministritele ja peastaabi ülemale korralduse suunata Vene armee heidutusjõud erilahinguteenistuse režiimile," ütles Putin kaitseministrile ja Gerasimovile.
Ta selgitas, et selline meede on vastus Lääne liidrite "agressiivsetele avaldustele" ning USA, Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi ja Kanada poolt Moskvale kehtestatud "ebaseaduslikele sanktsioonidele".
Kremli juht tõi välja, et "lääneriigid ei ole meie riigi suhtes vaenulikud mitte ainult majanduskeskkonnas ja minuga seoses ebaseaduslike sanktsioonidega, vaid ka NATO peamiste riikide kõrged ametiisikud lubavad endale meie riigi vastu suunatud agressiooniavaldusi." . Oma kõnes 24. päeval, kui ta andis korralduse alustada Ukraina-vastast "erioperatsiooni", vehkis Putin juba tuumarelvadega hoiatuseks neile, kes üritavad läbi viia mis tahes tegevust sissetungi ärahoidmiseks või Ukraina sõjaliseks abistamiseks. saates oma väed võitlema
Venemaa kaitseministeeriumi veebisaidil selgitatakse "strateegiliste vägede eriteenistuse rügemendi" tähendust, rõhutades, et "Venemaa relvajõudude lahingupotentsiaali aluseks on see loodud agressiooni ärahoidmiseks Vene Föderatsiooni ja selle liitlaste vastu. , samuti lüüa agressorit sõjas, kasutades erinevat tüüpi relvi, sealhulgas tuumarelvi”.
Vahepeal, pärast seda, kui koosolek katkestati erimeelsuste tõttu selle tähistamise koha üle ning pärast telefonivestlust Zelenski ja tema Valgevene kolleegi Aleksandr Lukašenka vahel, kelle riigis hääletas eile põhiseadusreferendum, leppisid mõlemad kokku, et ettevalmistav kohtumine toimub. eile kahe riigi piiril Pripjatsi jõe ääres.
Tagasi Haagi
Kreml võttis reedel Zelenski dialoogipakkumise vastu ja tundus, et see ei realiseeru, kuna Venemaa pealetung ei peatu ja lahknevused selle toimumise koha osas. Ta rääkis esmalt Valgevene pealinnast Minskist ja seejärel ka Valgevene linnast Gomelist. Kuid Kiievis langesid mõlemad toimumiskohad, arvestades, et Valgevene on konfliktis osalenud.
Zelenski ütles eile, et tal pole erilist lootust, et kõnelustest Venemaaga oleks mingit kasu. Sama arvamust avaldas ka tema välisminister Dmitro Kuleba, kellele Putini ähvardus aatomipommide kasutamisega püüab Ukrainat läbirääkimiste ees "survestada". Ta märkis, et "mida oleme nõus arutama, on see, kuidas see sõda peatada ja meie territooriumide okupeerimine (...), kuid mitte kapituleeruda." "Me ei anna alla, me ei kapituleeru, me ei loobu tollistki maapinnast," andis Kuleba nõu. Tema sõnul oleks tuumasõda "maailmale suur katastroof, kuid see oht ei hirmuta meid".
Ümbritsetud Kiievis
Zelenski teatas eile ka, et tema riik on pöördunud Haagi Rahvusvahelise Kohtu poole, et asuda Venemaa vastu samme käimasoleva ulatusliku rünnaku vallandamiseks Ukraina pinnal. "Venemaa tahab võtta vastutusele genotsiidi mõistega manipuleerimise eest, millega ta on õigustanud oma agressiooni," ütles Ukraina president Twitteris. Ta lisas, et ootab kiiret otsust, mis ärgitab Venemaad oma sõjalist tegevust lõpetama. Loodan, et kuulamised algavad järgmisel nädalal."
Lahingurindel toimusid eile kõige pingelisemad lahingud riigi suuruselt teises Kiievi järel Harkovi linnas. Näis, et see Ida-Ukraina linn Vene vägede kätte langeb tundide küsimus. Selle kuberner Oleg Sinegúbov aga kinnitas pärastlõunal sotsiaalvõrgustikes, et "Harkov on täielikult meie kontrolli all (...) me likvideerime vaenlase."
Samal ajal jätkub Kiievis oma äärealadel sporaadilisi lahinguid ja pommitamist, kuid praegu seisab ta Vene üksuste pealetungile vastu. Pealinn – nagu linnapea eile Associated Pressile kuulutas – on "Vene vägedest ümbritsetud" ning praegu puudub võimalus tsiviilelanike evakueerimiseks.
USA hoiatas
Valge Maja sekretär Jen Psaki ütles Washingtonis, et Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus viia Venemaa tuumaheidutusjõud kõrgendatud valmisolekusse on osa suuremast "Kremli väljamõeldud ähvarduste" mustrist, teatas David Alandete. "Kogu selle konflikti vältel on president Putin fabritseerinud ähvardusi, mida pole olemas, et õigustada edasist agressiooni ning rahvusvaheline üldsus ja Ameerika rahvas peavad seda läbi selle objektiivi teravalt vaatama," ütles Psaki intervjuus ABC-le. . «Selle konflikti igal sammul on Putin leiutanud ähvardusi, et õigustada agressiivsemat tegevust. Seda ei ähvardanud kunagi Ukraina ega NATO, mis on puhtalt kaitseliit,” ütles kõneleja.
Samal ajal on USA föderaalvalitsus asunud föderaalasutustele, sealhulgas suurtele eraettevõtetele, sealhulgas pankadele, korraldusi valmistuda Venemaa sissetungi järgseks tõenäoliseks küberrünnakute ohuks. USA küberjulgeoleku infrastruktuuri agentuur on uuendanud oma direktiive ja teatab nüüd, et "Venemaa provotseerimata rünnak Ukraina vastu, millega on kaasnenud küberrünnakud Ukraina valitsuse ja kriitilist infrastruktuuri haldavate organisatsioonide vastu, võivad avaldada tagajärgi meie riigi samadele kriitilistele infrastruktuuridele." "Kõik ettevõtted, nii suured kui ka väikesed, peavad olema valmis segavale kübertegevusele reageerima," lisab ta.
Gomel, võtmelinn
Zelenski kordas laupäeva hilisõhtul oma keeldumist alustada igasuguseid läbirääkimisi Valgevene pinnal, riik, mida ta süüdistab aktiivses osalemises Venemaa invasioonis Ukrainasse, ning nõudis, et ta pakkus Venemaale muid foorumeid, nagu Poola, Türgi või Aserbaidžaan, ilma mingit vastust.
"Varssavi, Istanbul, Venemaa, Bakuu: oleme pakkunud kõnelusi nendes linnades või mõnes muus linnas, kus Ukraina vastu rakette ei lasta," ütles ta seoses Türgi presidendi Recepi võõrustaja pakkumistega. Tayyip Erdogan. või tema Aserbaidžaani kolleeg Ilham Alijev.
Kuid lõpuks aktsepteerisid Ukraina võimud Valgevenes ja Ukraina piiri lähedal asuva Gomeli linna, et püüda hoida vähimatki võimalust Venemaa sissetungi peatamiseks. "Olen läbirääkimiste suhtes skeptiline," ütles eile Ukraina president, kes lisas, et tema ainus eesmärk Gomeli kohtumisel on tema riigi "territoriaalne terviklikkus".
Kremli pressiesindaja Peskov ütles, et selle Valgevene linna "pakkus läbirääkimiste pidamiseks Ukraina pool", teatas ta, et Venemaa delegatsiooni hakkab juhtima Putini nõunik Vladimir Medinski. Peskov ütles, et "pooled töötasid Ukraina delegatsiooni marsruudi üksikasjalikult välja. Tagame ja garanteerime Ukraina delegatsiooni täieliku ohutuse selle üleviimisel Valgevene linna Gomeli.
