Õnnetuse järel politsei eest põgenemine tähendab ka mahajätmise kuritegu · Õigusuudised

Riigikohus mõistab värske karistusega hukka mehe enda põhjustatud õnnetuse sündmuskohalt lahkumise eest, kes põgenes pärast politsei jälitamist. Magistraadid mõistavad, et hülgamise kuritegu on täide viidud selles, et süüdimõistetu on tahtnud loobuda.

Kohtualune juhtis autot alkoholijoobes ning tema taga sõitnud politseisõiduki olemasolu märgates põgenes suurel kiirusel, sõites vastassuunavööndisse, siksakiliselt, punast foorituld austamata, pidi äkkpidurdama. ülejäänud sõidukid teel kokkupõrke vältimiseks, kuni pööras ootamatult vastassuunda ja põrkas kokku mootorrattaga, jättes löögi tagajärjel kahest kaasreisijast mööda.

Pärast kokkupõrget mootorrattaga tormasid kostja ja tema kaaslane sõidukist välja, kumbki jooksis eri suunas, kuni kostja võtsid kinni Mossos d'Esquadra agendid, kes olid sõidukit jälitanud.

TSJ mõistis kohtu poolt mõistetud karistuse ideaalses konkurentsis ettevaatamatuse juhtimise kuriteos kahe raske ettevaatamatuse tõttu toime pandud tapmise ja ühe raske ettevaatamatuse tõttu vigastuste tekitamise kuriteo eest ning sündmuskohalt lahkumise kuriteo eest. õnnetuse astme katse sobimatu, koos nõrgestava sõltuvusega narkootikumidest.

Sündmuskohalt lahkumine

Vastutasuks High Courti jaoks on asjakohane koha füüsiline hülgamine, mis on näidatud sellisel viisil, et subjekt ei ole materiaalselt võimeline õnnetusest põhjustatud kahju leevendamiseks aitama ega koostööd tegema.

Selgitage lauset, et kavatsus lahkuda sündmuskohalt, kui seda takistab kolmandate isikute tegevus, enne tõhusat füüsilist eemaldamist, tooks kaasa ajutise koha, mis on ainult suhteliselt ebasobiv ja seetõttu karistatav; aga mis saab siis, kui subjekt on kohast eemal või peidab end lisaks teatud asjadele, mis seisnevad mõjutatud juriidilise vara kaitseks seaduslikult seatud kohustuste täitmise tegelikus võimatuses?

Karistusseadustik nõuab, et õnnetuse põhjus lahkuks asjaolude toimumise kohast, ning nõuab a priori vähemalt füüsilist kaugust nimetatud kohast. Konkreetset kaugust ei saa aga üldiselt kindlaks määrata, vaid õnnetuse põhjustaja kohas viibimise varjamine või mahasurumine peaks võrduma sinna mittejäämisega, et täita eelnimetatud artiklis 51 sätestatud kohustusi. liiklusohutuse seadus.

Lisaks on subjektiivsest vaatenurgast vajalik tahe sellest loobuda ja seetõttu vajaliku tagajärjena rikkuda ohvrite abistamise või abi taotlemise kohustust, mida ta võib asustada, kaasa aidata, vältida. suuremad ohud või kahjud, taastada võimaluse piires liiklusohutus ja selgitada asjaolud.

Antud juhul, nagu lauses selgitatud, kihutas kohtualune pärast kokkupõrget enda juhitud sõidukist välja, hakkas jooksma, teda jälitasid tema hoolimatu juhtimise tõttu juba sõidukile järgnenud agendid, seda silmist kaotamata. asudes vahi alla 80 või 90 meetri kaugusel sündmuspaigast, on kolleegiumil seega arusaam, et tagakiusamise alguse ajal oli ta sündmuskohalt sisuliselt eemaldunud, selge kavatsusega sinna mitte jääda, rikkudes talle seadusega pandud kohustusi, ja kinnipidamisel oli juba avariipaigalt lahkunud ja seetõttu kaitsealuseid juriidilisi isikuid juba vigastanud ning sellega reetnud oma liiklusohutusseaduses sätestatud kodaniku solidaarsuskohustust nii tekitatud ohu osas. kannatanutele, samuti nende kohustusest vältida ohte teistele liiklejatele, samuti teha koostööd õnnetuse põhjustamisel tekkinud olukorra adekvaatsel lahendamisel.

Seetõttu tuleb kolleegiumi hinnangul teda karistada kuriteo toimepanijana, mitte katsena.