"Kallis avastaja, palun kirjuta mulle, oleksin väga põnevil." See on rida, mille kirjutas noor Briti mees paberile, mille ta esitas pudelis ja lasi turule 90ndate lõpus. Reis või isegi ekslemine, mis tekitab kilomeetreid plastikadusid ja kestab vaid 500 miljonit aastat, kus kulub aega, et rikneda ja saastuda. Tegelikult on viimastel aastatel merre sattunud hinnanguliselt enam kui 5 miljardit plastitükki. "Seal on purke, pudeleid, lahtisi tükke," ütleb loodusteadlane ja maadeuurija Nacho Dean. Mullu septembris sai see Malagast pärit noormees Hendayes (Prantsusmaa) jalgratturi kannatada, et sõita Hispaania rannikul plasti jälgedele. Kilomeetrite pikkune teekond läbi tagumiste tiikide, Biskaia lahe ja Vahemere ning ookeani, Atlandi ookeani, et kinnitada juhtumite olukorda 8.000 kilomeetrit rannajoont: "see on halb," hoiatab ta. "Nagu ÜRO ütleb, kui me niimoodi jätkame aastaks 2050, on meres rohkem plasti kui kalu," ütles Dean. Pärast pool maailma jalgsi reisimist ja kogu planeedi vetes ujumist on see seikleja seadnud endale väljakutse hukka mõista Hispaania ja Portugali ranniku ebakindlat tervislikku seisundit. "Eelmistel ekspeditsioonidel olin näinud seda suurel hulgal plasti- ja mereprahti, mida leidub kõigil rannikul," vastab ta. "Ma otsustasin, et pean midagi ette võtma ja pean seda meie mereökosüsteemides tegema," lisab ta. Nii sündis “La Expedición Azul”, mis hetkel peatub Kanaari saartel oma kolmandas etapis, enne kui vaatab vastu Levanti rannikule. "Hetkel on meil andmeid Kantaabria rannikult ja Atlandi ookeanilt, kuid teaduslikke järeldusi on veel vara teha," arutles Dean. Nähtav ja nähtamatu plastik Erinevate valitsusväliste organisatsioonide andmetel veab Hispaania merre umbes 120 tonni jäätmeid päevas, saastades sellega üle miljoni ruutkilomeetri Hispaania merepinna. "Plasti leidub enamikus Pürenee poolsaare jäätmetes," osutavad Libera projekti mitmed aruanded. "Oleme ühest rannast tunni ajaga ära viinud üle 40 kilo prügi," täpsustab Dean. Säilmete hulgas on korke, pudeleid või purke, "kuigi see oleneb paljuski kohast, kus me oleme," paljastas Malagast pärit uurija. "Biskaia lahes oleme kogunud palju kalapüügiesemeid," lisab ta. "Nendes kohtades tuleb väga suur osa merereostusest kalapüügist." , saaste, millel on keskkonna- ja majanduskulu. Nagu teatas Hollandi sihtasutus Changing Markets, maksab plastijäätmete koristamine Hispaania rannikul avalikele mängusaalidele 700 miljonit eurot aastas. Samas dokumendis jõutakse järeldusele, et igal aastal investeeritakse puhastamisse 13.000 80.000–XNUMX XNUMX eurot rannajoone kilomeetri kohta. Ainuüksi joogipakendid moodustavad 285–500 miljonit eurot aastas. Deani „Sinine ekspeditsioon” toob Hispaania randadesse kokku vabatahtlikud, viimastel kõnedel ligi 200. "Me ei taha omavalitsuste tööd asendada, see, mida me teeme, on inimestele seda probleemi teadvustada läbi koristamise," ütleb ta. "Ilmselt on meie eesmärk puhtad rannad, kuid me tahame kategoriseerida ja näha objekte, mis kõige rohkem ilmuvad." Proovid, mis kestavad vaid 60 või 90 minutit ja "mis aitavad näha ainult probleemi jäämäe tippu". Selle väikese tunni või pooleteise tunni jooksul projekti vabatahtlikud “ei kaeva ega kaeva randadesse auke”, ütleb Dean, “koguvad ainult seda, mis liiva sees,” täpsustab ta. See on võimaldanud neil koguda kilode kaupa plastikut ja "mõned ka mujalt planeedil". Hoovuste poolt liigutatud Esimesed Deani ja tema kaastöötajate võetud proovid kinnitavad ka teised uuringud: "96% hispaanlastest usub, et rannad ja meri on meie riigi kõige saastatum keskkond", rõhutab Libera projekt. Tegelikult on "prügiks", nagu nad seda kutsuvad, rannikul sagedamini suitsukonid. "Me näeme sigaretipakke mujalt planeedil," märgib Dean. «See võib olla turismi pärast, see on siin Kanaari saartel väga levinud,» vastab ta Tenerifelt. "Oleme aga leidnud, et ookeanihoovused mängivad plastireostuses väga olulist rolli," lisab ta. , teekond, mis on viinud mikroplasti ja nanoplasti planeedi kõige kaugematesse kohtadesse, näiteks poolustele. "See algab meie randadest või meie majadest," hoiatab seikleja. "Oleme merest leidnud kõrvatropid, inimesed ei saa aru, et tualett ei ole prügikast ja see, mille me ära viskame, jõuab ookeani," mõistab ta hukka. Saastumine, mis antud juhul on "nähtav", viib Malaga mehe edasi, kuid "on veel üks, mis pole silmaga tajutav". 2022. aastal näitas OceanoScientific Contaminants of the Mediterranea 2020 ekspeditsioon, et Ida-Hispaanias suplevad Vahemere veed on keemilise saaste poolest Euroopa keskmisest kõrgemad. Dean võtab oma reisi ajal proove riigi geograafia erinevatest punktidest, et visualiseerida nende kvaliteeti. "Varsti on Cádizi ülikool meile selle aasta tulemused," jätkab ta. Uurimise käigus ei uuritud mitte ainult sügavat vett, vaid koguti selle suudmesse jäävatest jõgedest liitreid vedelat elementi. «Kantabriast leidsime ühest tehasest sadu pelleteid,» meenutab ta.
