kokkuvõte
Riiklik Julgeolekunõukogu võttis 14. veebruaril 2023 toimunud istungil vastu kokkuleppe, millega kinnitatakse massihävitusrelvade leviku vastase riikliku strateegia koostamise kord.
Üldteadmiseks ja kooskõlas valitsuse 24.1. novembri seaduse 50/1997 artikli 27 lõike XNUMX punkti e sätetega tellin ülalnimetatud lepingu avaldamise ametlikus väljaandes käesoleva määruse lisana.
VANA
Kokkulepe massihävitusrelvade leviku tõkestamise riikliku strateegia koostamise korra kinnitamise kohta
Massihävitusrelvade leviku tõkestamise erikomisjon loodi oma otsusega riikliku julgeolekunõukogu tugiorganina nõukogu 1. detsembri 2017 kokkuleppega ja avaldati 29. detsembri korraldusega PRA/2018/22. jaanuaril (BOE 23.), eesmärgiga rakendada erinevaid strateegilisi tegevussuundi ning astuda konkreetsete meetmetega silmitsi riskide ja ohtudega riikliku julgeoleku säilitamiseks, tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas ning lisaks sellele, et see tähendab tõhusat ja kõikehõlmavat , nõuavad ressursside optimeerimist ja olemasolevate struktuuride ratsionaliseerimist. Need tegevussuunad kajastuvad tollal kehtivas riiklikus julgeolekustrateegias 2017 ja kehtivas ESN2021 (LA 27.)
Massihävitusrelvade leviku tõkestamise erikomitee toetab Riiklikku Julgeolekunõukogu tema ülesannete täitmisel, mis on seotud massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga, omades kõikehõlmavat nägemust iga valdkonna (tuumaenergia) kohta. radioloogiline, keemiline, bioloogiline), sealhulgas mõjutatud poliitiliselt tasandilt tulenev kahekordne eesmärk. Rahvusvahelisel tasandil, et edendada sellega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmist riiklikust vaatenurgast, et tugevdada valitsuse tegevuse koordineerimist, koostööd ja ühtlustamist ehitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas. massiivne seal. terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, riigikaitse ja muude riiklikus julgeolekustrateegias määratletud valdkondade hulgas on mitmeid tuletisi.
Nende trahvide karmistamiseks ja nende tegevuste arendamisel leppis massihävitusrelvade leviku tõkestamise erikomitee selle aasta 8. veebruari koosolekul kokku vajaduses koostada riiklik strateegia relvade leviku tõkestamise vastu. Massihävitusrelvad. Massihävitusrelvad.
Selle massihävitusrelvade leviku vastase riikliku strateegia heakskiitmine võimaldab anda ennetava ja toetava vastuse strateegilise planeerimise kaudu, mille põhjal koostatakse vajalikud kavad, et hõlbustada konkreetsete tegevussuundade väljatöötamist, mis keskenduvad koordineeritud tegevustele. tuumarelva, radioloogilise, keemilise ja bioloogilise leviku riskide kohta poliitilisel, rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil.
Arvestades ülaltoodud põhjusi, on sellest tulenevalt Rahvusliku Julgeolekunõukogu 14. veebruaril 2023 toimunud istungil leppinud kokku massihävitusrelvade leviku vastase riikliku strateegia ettevalmistamise vajaduses.
Selle strateegia koostamise kord määratakse kindlaks järgmiste reeglite kohaselt:
LEPINGU
hüüdnimi.
Massihävitusrelvade leviku tõkestamise riikliku strateegia väljatöötamine kiidetakse heaks käesoleva lepingu lisas esitatud korras.
LISATUD
Massihävitusrelvade leviku tõkestamise riikliku strateegia väljatöötamise kord
1. Selle ettevalmistamise eest vastutab: massihävitusrelvade leviku tõkestamise erikomitee.
2. Funktsionaalne struktuur:
- a) Massihävitusrelvade leviku tõkestamise erikomitee alustab strateegia väljatöötamise protsessi ja teda toetab sisejulgeolekuministeerium tehnilise sekretariaadi ja nimetatud komitee tugiorganina.
- b) Autonoomsed piirkonnad ja linnad osalevad protsessis riikliku julgeoleku küsimuste valdkondliku konverentsi kaudu.
- c) Panuseid kogutakse neilt kodanikuühiskonna, erasektori ja akadeemikute ekspertidelt, kes oma teadmiste ja teaduslik-tehnilise ettevalmistuse tõttu panustavad enamiku strateegia sisusse.
3. Volitus: valmistada ette massihävitusrelvade leviku vastane riiklik strateegia vastavalt allpool määratletud etappidele ja juhistele.
4. Tootmisprotsessi annus:
- a) Massihävitusrelvade leviku tõkestamise erikomitee annab välja asjakohased juhised selleks moodustatud töörühma moodustamiseks, korraldamiseks ja tegevuseks, mis hakkab vastutama strateegia kavandite elluviimise eest. asjakohane. , mida nimetatud komitees arutatakse.
- b) Strateegia kavand saadetakse riikliku julgeoleku küsimuste valdkondlikule konverentsile, et saada teavet ja võimalikke ettepanekuid autonoomsete piirkondade ja linnade poolt.
- c) samaaegselt tegema koostööd sõltumatute ekspertidega, mis koosnevad avaliku sektori ja kodanikuühiskonna esindajatest, et sisu rikastada nende teadmiste ja kogemustega.
- d) Lõpuks esitati lõplik kavand massihävitusrelvade leviku tõkestamise erikomiteele selle presidendi kaudu massihävitusrelvade leviku tõkestamise riikliku strateegia ettepanekuna, mis tegi ettepaneku tõsta see massihävitusrelvade leviku tõkestamise erikomiteele. Riiklik Julgeolekunõukogu. , teie heakskiidu saamiseks.
5. Ettevalmistusjuhised:
Massihävitusrelvade leviku vastase riikliku strateegia väljatöötamine:
- a) Töötada välja massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonna kontekstianalüüs.
- b) Hinnake massiivse struktuuriga relvade levikust tulenevaid riske ja ohte, mida ESN 2021 kajastab.
- c) Selle põhieesmärk on edendada kõikehõlmavat poliitikat ja see tuleb viia kooskõlla ELi nõukogu 2003. aasta massihävitusrelvade leviku vastase strateegiaga.
- d) Märkige konkreetne tegevussuund riskide ja ohtude vähendamiseks.
- e) olema nõuetekohaselt kaasas tulemusnäitajad, mis võimaldavad hinnata iga konkreetse meetme saavutamise taset.
- f) olema kavandatud ja koostatud eesmärgiga saavutada võimalikult laiapõhjaline konsensus.
- g) Sellega peab kaasnema vajalik avalikustamine, kui on esmatähtis tuua see küsimus ühiskonnale üldiselt lähemale.
6. Käesoleva lepingu töötlemine.
Käesoleva lepingu sisu menetleb riikliku julgeoleku osakond tehnilise sekretärina ja riikliku julgeolekunõukogu alalise tööorganina.
