Uus kuninglik dekreet 152/2022, mis määrab ametiühingutega sõlmitud kokkuleppe tulemusena 2022. aastaks kutsealadevahelise töötasu alammäära, toob tööandjate vastuseisu korral kaasa tagajärjed mitte ainult palga osas, vaid ka selles, austab sotsiaalkindlustusteenuseid ja füüsilisest isikust ettevõtjate sissemakseid. Kõige silmapaistvamad punktid on järgmised:
1. Mis on SMI ja mis on selle uus summa?
See on töötasu alammäär, mida tööandja on kohustatud maksma teatud aja jooksul tehtud töö eest, mis ei tohi mingil juhul ületada 40 tundi nädalas.
See on määratud 33,33 eurot/päev või 1.000 eurot/kuu, olenevalt sellest, kas töötasu määratakse päevas või kuus. Töötasu arvutatakse ainult rahas, ilma et mitterahaline palk võiks igal juhul kaasa tuua esimese kogu rahalise summa vähendamise.
See jõustub ajavahemikul 1. jaanuar kuni 31. detsember 2022, menetledes järelikult makset 1. jaanuaril 2022.
2. Milliste lisadega arvestatakse palka?
Võlgneme palgabaasist kollektiivlepinguga või selle puudumisel individuaalse lepinguga kehtestatud kuutasu. Seda palka makstakse 14 või 12 maksena, olenevalt sellest, kas erakorralised väljamaksed on proportsionaalselt jaotatud või mitte:
– Kuupalk ilma lisatasudeta proportsionaalselt (14 makset): 1.000 eurot.
– Kuupalk proportsionaalselt koos lisatasuga (12 palka): 1.166,66 eurot.
Alampalga arvutamisel võetakse arvesse töötasu (art 26.3 ET), mida kõik töötajad saavad võrdselt, st mittepõhjuslikud lisatasud kokkuleppelise lisatasu puhul.
Enamik doktriine ja kohtupraktikat nõustub, et tehtud töö (öised vahetused, vahetused jne) täiendused, mis ei ole kõigile töötajatele ühised, st need, mida inimene tajub (staaži, keel, ametinimetused) spetsiifilistena. . .) või ettevõtte tulemustega seotud (tootlikkus, lisatasu) ei lähe miinimumpalga hulka ja seetõttu ei saa neid kasutada võimaliku palgatõusu kompenseerimiseks. Samuti ei ole neil SMI arvutamisel palgaväliseid lisasid, nagu dieedid, riietus või transpordikulud.
Vaatamata ülaltoodule tuleb märkida, et probleem ei ole rahumeelne. Riigikohtu 16. septembri 2019. a määruses (rec. 150/2019) leitakse, et töötajate kutsetegevuses tekitatud kahju, mida hüvitatakse palgaväliste lisatasudega, ei ole võimalik hüvitada.
3. Kui suur summa vastab juhu- ja renditöötajatele ning koduabilistele? (artikkel 4)
Renditöötajad, samuti renditöötajad, kes said samalt ettevõttelt teenuseid kuni 120 päeva, saavad koos SMI-ga pühapäevade ja pühade eest proportsionaalset osa töötasust, samuti kahte erakorralist lisatasu (millega igal töötajal on õigus saada vähemalt) 30-päevane palk, ilma et SMI oleks alla 47,36 euro iga tegevuspäeva kohta.
Mis puutub tundide kaupa töötanud töötajate SMI-sse, siis välisrežiimis on selleks määratud 7,82 eurot reaalselt töötatud tunni kohta.
4. Mida mõjutab SMI tõus?
SMI tõus mõjutab eelkõige töötajaid, kes on lepingust väljas. Olgu lisatud, et tegelikkuses puudutab tõus kõiki töötajaid: kuigi töötasu suurus ei tõuse, saavad kõik hõivatud isikud kaudselt kasu nende palgaarvestuse mõistetest, mis selle arvu järgi arvutatakse.
Kõigil juhtudel, kui töötaja brutopalk jääb alla 14.000 XNUMX euro aastas (arvestades põhipalka ja mittepõhjuslikke lisasid: need, mis on ühised kõigile tööjõul töötavatele inimestele), tuleb SMI-d tõsta kuni nimetatud näitajani.
Mis siis, kui töötate vähem kui 40 tundi?
Osalise tööajaga lepingutes vähendatakse töötasu alammäära proportsionaalselt tööpäevaga.
Need töötajad, kelle brutopalk on üle 14.000 XNUMX euro aastas, ei märka muutusi otseselt, vaid kaudselt, suurendades Palgatagatisfondi (FOGASA) makstava palga ja hüvitiste piirmäärasid või embargo eest kaitstud palga suurust.
Koolituslepingutes ei tohi töötasu ühelgi juhul olla väiksem kui tööaladevahelise töötasu alammäär võrdeliselt efektiivse tööajaga, vastavalt kollektiivlepingus sätestatule. (Art. 11.2.g Y).
5. Kas SMI rakendamisel on erandeid?
Kõigile RD jõustumise kuupäeval kehtivatele eraõiguslikele lepingutele ja kokkulepetele, mis kasutavad SMI-d mis tahes eesmärgil viitena, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku SMI uute summade rakendamisega.
6. Kas osa saadud SMI-st on võimalik arestida?
Vastavalt art. 27.2 Ja “Minimaalne kutsealadevaheline palk selle suuruses on manustamatu”.
Erandiks on töötaja kogutav miinimumpalk, mida saab riigikassas võlgade katteks arestida; see on kirjas 26. septembri 2019 ATS-is (rec. 889/2019).
7. Millist mõju avaldab see hinnale?
Palkade tõus mõjutab otseselt sotsiaalkindlustusmaksete suurenemist. Eelkõige saavad sellest kasu väikesed lapsed, kellel on ajutised lepingud teenindussektoris. Teised olulised tagajärjed on kulutuste vähenemine abidele ja toetustele, et riigil oleks rohkem vahendeid teistele osapooltele.
8. Kuidas see mõjutab füüsilisest isikust ettevõtjaid?
Kui SMI tõuseb, tõuseb miinimummaksebaas ja sellest tulenevalt ka füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal.
See sõltub iga inimese sissemaksebaasist. Igal juhul kannate kutsetegevuse ja ettenägematute asjaolude tõttu kahju vastavalt 0,8% kuni 0,9% ja 1,1% kuni 1,3%. Kokkuvõttes tõusevad kvoodid 0,3%, kuni 30,6%.
See tõus mõjutab ka nende töötajate palku, kui neil see on.
9. Millist mõju avaldab see tõus sotsiaaltoetustele ja -toetustele?
Peamine mõju on sotsiaalkindlustushüvitiste regulatiivsete aluste tõus, mis on tingitud palgatõusust, mis mõjutab arvestatavat hulka töötavaid inimesi, eeldusel, et baaside, sotsiaalmaksete ja tulevaste pensionide suurem tõus. hüvitised, näiteks püsiv puue).
Lisaks nõuavad mõned toetused ja sotsiaaltoetused, et inimene ei saaks rohkem kui SMI või teatud protsent sellest. Selle tõusuga on rohkem inimesi, kellel võib olla õigus neid hüvitisi või toetusi taotleda.
Need alused on aluseks vanaduspensionide (täpsemalt viimase kahekümne nelja aasta maksebaaside keskmise) arvutamisel, kuna miinimumpalga tõus toob kaasa nende baaside tõusu. Seega on süsteemi kulutused pensionidele suuremad, kuna kõrgemate sissemaksebaaside märkimisel on suurem ka hüvitiste suurus (pension, püsiv puue, nagu mainitud).
10. Kuidas see mõjutab FOGASA poolt makstavat palka ja hüvitist?
Palkade puhul on FOGASA poolt makstav summa päevane SMI x 2 koos makstud lisatasude proportsiooniga, maksimaalselt 120 päeva.
Sel juhul on väljamakstav summa päevane SMI x 2, maksimaalselt 1 aasta.
