Erialadevahelise töötasu alammäära tõstmine 2022. aastaks kuni 1.000 euroni kuus (14 maksena) toob kaasa üldkorra minimaalsete sissemaksebaaside tõusu: täpsemalt miinimumbaasi, millele rakendub protsent erinevatest sotsiaalmaksetest, summas 1.167 eurot kuus (varem oli 1.050 eurot). Samuti tuleb meeles pidada, et meede on tagasiulatuva jõuga alates 1. jaanuarist, mis tähendab, et ettevõtted peavad tegema sotsiaalkindlustusele erakorralise väljamakse eelmise aasta jaanuaris maksmata jäänud tasud.
Puudused
Nii et see on meede, millel on olnud palju toetajaid, aga ka taunijaid. Antud juhul taunivad peamised ettevõtlusorganisatsioonid, alampalga tõus toob endaga kaasa mitmeid puudusi, näiteks kulude kasv töötaja kohta (tegevjuhi arvutuste kohaselt oleks see umbes 1.500 eurot). Selle seaduse järgi on juhtumi kasv 35. aastast 2019% nõrgemate töötajate tööturult väljatõrjumine ja paljudel juhtudel varimajanduse hukkamõist. Kuid ka tagajärg on selge: sotsiaalkindlustuse sissetulekute kasv saavutati tänu sissemaksebaaside tõusule, mis on seotud kutsealadevahelise miinimumpalga tõusuga. Ainult näiteks SEPE sissemaksete kulu kontseptsioonis kogutakse täiendavalt 110,5 miljonit eurot.
Sellisel juhul otsib iga punkt, kus üldskeemi minimaalseid sissemaksebaase vähendatakse (arvestamata erisüsteeme), mille tõttu tuleb hinnata, et sissemaksete suurenemise peavad kinni maksma ettevõtted töötavate töötajate puhul.
Seega prognoosib kuningliku dekreedi eelnõuga kaasnenud aruanne nüüd heaks kiidetud osamaksete baasi suurendamise mõju tagatismaksetele igas süsteemis ühes punktis: üldrežiimis prognoositakse sissetulekute suurenemist iga punkti kohta. 33,06 miljonit eurot, mis korrutati 3,6-ga (kasv 3,6%), annab 119 miljonit. Lisatud: 11,9 miljonit põllumajandussüsteemist; kodus töötab 10,9 miljonit inimest; 63,1 miljonit tööjõuteenistuse kogujat ja 15,4 miljonit erikokkulepet. Ühesõnaga arvestati täiendavalt sissenõudmist sotsiaalmaksu tuludele 220.400,00 XNUMX eurot.
Lisaks suurendab see töötajate sissemaksebaase, suurendab oluliselt vanaduspensionide gaasi, aga ka ülejäänud sotsiaalkindlustuse kaitsetegevusest tulenevate hüvitiste ja pensionide (nt püsiv invaliidsus) importi. Konkreetsel pensionile jäämise korral tuleb regulatiivse baasi arvutamiseks esitada sotsiaalmaksu baasid töölt lahkumisele eelnenud aastatel, liites maksebaasid ja jagades põhjusliku sündmuseni 350-ga Eelneva 300 kuu jooksul.
eelis
Lisaks võtame arvesse ka muid positiivseid mõjusid riigikassale: ühelt poolt mõju SEPE toetustele töötutele (näiteks üle 45-aastaste perekohustustega inimeste ja üle 52-aastaste toetused). ealiste või erakorralise töötustoetuse tingimuseks on võimaliku hüvitise saaja sissetulekute puudumine, mis on suurem kui 75% miinimumpalgast, mille tõstmine tähendaks vahemiku avamist rohkematele inimestele); teisest küljest soositakse ka tulu maksuametist üksikisiku tulumaksu arvelt kinnipeetud töö eest. Üldbaas on kõrgem ja lisaks välistab see paljudel juhtudel kohaldatava liigi (mahaarvatava palga protsendi), liikudes edasi järgmisse sissemaksete vahemikku.
Kulude poolel on SMI tõusu mõju majanduskuludele erinev olenevalt sellest, kas need põhjustavad toetusi või pensione, kuna sissemaksebaas sekkub erinevates sotsiaalkindlustusteenistustes väga erinevalt, otsesemalt hüvitised ajutise puude, sünni ja alaealiste hooldamise (emadus, isadus), raseduse ja rinnaga toitmise aegse hüvitise korral, olenevalt sellest, kas need töötajad teenuse osutavad või mitte.
Lühidalt öeldes väidavad alampalga tõusu kaitsjad, et sellel on tagajärjed muude eelistega:
– Töötavate inimeste ostujõu kasv (sest nende nominaalsissetulek kasvab).
– Sisetarbimise kogunõudluse kasv (suurem ostujõud).
– Tööhõive ja tootmise taastamine.
– Töötajate positsiooni tugevdamine, raskuste vähendamine, et nad saaksid oma palkade osas läbi rääkida (tööjõu ekspluateerimise vastu võitlemise vahend).
– Renditöö piiramine: tööandjad eelistavad pigem nende töötajate pikaajalist ülalpidamist, kellesse nad on investeerinud rohkem kapitali (ja kellel on kõrgem palk).
– Ettevõtte tulude ümberjagamine ilma suuremate eelarveliste jõupingutusteta. Ressursid palgatõusu katmiseks tuleks ettevõtte kasumist
