JÄTKAKE
Luisa Carnés, "27-aastase põlvkonna kõige olulisem jutuvestja", on üks paljudest väsinud kainetest Hispaania naistest, kelle kodusõda ja pagulus unustuse kõrbesse viskasid. Ta sündis 1905. aastal Madridis ja oli PCE liige ja naiste valimisõiguse kindel kaitsja. Tema enda ütluste kohaselt pidi ta üheteistkümneaastaselt juba ameti ära õppima ning tehtud töödest (kus silma paistis ajakirjanikutöö) veetis ta aega poemüüjana kondiitriäris ja teetoas, Viena Capellanes asub Calle Arenal de Madridil Plaza de Isabel II kõrval. Sellest kogemusest sündis 1934. aastal ilmunud romaan "Tee Rooms", mida tolleaegsed kriitikud kiitsid.
Trükipressi nägi see aga uuesti alles paar aastat tagasi: tekst jõudis dramaturg Laila Ripolli kätte, kes nägi selles suurejoonelist teatritööd.
Fernán Gómezi teater on võõrustanud lavastust "Teatoad", mille lavastaja Laila Ripoll ja osatäitjad, kuhu kuuluvad Paula Iwasaki, María Álvarez, Elisabet Altube, Clara Cabrera, Silvia de Pé ja Carolina Rubio. ""Teetuba" räägib mitmest naisest, Puerta del Soli lähedal asuva silmapaistva teetoa töötajatest - selgitas direktor. Nad on Antonia, vanim; Matilde, autori alter ego; Marta, noorim, kelle viletsus on teinud julgeks ja sihikindlaks; Laurita, omaniku kaitsealune, kergemeelne ja muretu; Teresa, mänedžer, truu koer, kes kaitseb alati ettevõtet... Nad on naised, kes on harjunud kuuletuma ja vaikima, harjunud tõmbama päevikut, millest ei piisa isegi trammipileti ostmiseks. Selle naised, kes kannatavad, kes unistavad, kes võitlevad, kes armastavad... Ja Madrid on alati tagaplaanil, kramplik ja vaenulik Madrid, tohutu ja elav.
Kuigi teos räägib naistest kolmekümnendatest, ütleb Laila Ripoll, et „tegelikult on see naiste portree kõigist aegadest; nendes tunneme ära kõik tänapäeva naised”.
