JÄTKAKE
Venezuela vabastas teisipäeval kaks vangistatud ameeriklast, mis näib olevat Nicolás Maduro režiimi ilmselge südamlik žest Joe Bideni valitsuse suunas pärast seda, kui USA presidendi delegatsioon külastas eelmisel nädalal Caracast. Pärast aastatepikkust diplomaatilist jahedust. "Oleme teel koju Gustavo Cárdenase ja Jorge Fernándeze juurde," õnnitles Joe Biden avalduses, milles ütles, et neid "peeti Venezuelas ebaõiglaselt kinni ja nüüd saavad nad taas oma perekondi kallistada".
Vabastamine tuli pärast vastuolulist visiiti kõrgetasemelise USA delegatsiooni poolt, kuhu kuulus ka presidendi pantvangide vabastamise erisaadik Roger Carstens. Kuid ta külastas teda ka kõnelustega seoses võimaliku sanktsioonide leevendamisega Venezuela suhtes, mis on maailma suurimate tõestatud naftavarudega riik keset USA-d mõjutavat energiahinnakriisi.
ja ülejäänud maailmale.
Venezuela varud võivad olla üks viis leevendada pingeid energiaturul seoses Venemaa invasiooniga Ukrainasse – Euroopa peamisse energiaallikasse – ja Venemaa nafta või gaasi importimise keeluga USA-sse, teatas ka sel teisipäeval Biden ise.
Sanktsioonide tühistamise ja kahe Venezuela vangi vabastamise teemaline kohtumine tähistab uut suunda diplomaatilistes suhetes USA ja Maduro režiimi vahel, millega eelmine president Donald Trump 2019. aastal suhted katkestas. Seejärel tunnustab USA opositsiooniliider Juan Guaidó Venezuela seadusliku presidendina, mida Bideni administratsioon pole siiani muutnud. Läbirääkimised Maduroga ja selle esimesed tagajärjed võivad viia uue arusaamiseni Chavista liidriga, kes on Lõuna-Ameerika peamine varjunimi Venemaa ja Kuuba jaoks ning kes on olnud osa nende kõrgetest kaubalaevadest Washingtoni sanktsioonide all.
Kui Venezuela leevendab naftaekspordi karistusi, saab ta väärtuslikest kaupadest kasu, mida tema toornafta praegusel ajal ja Maduro režiim saaksid osaliselt leevendust ja majandusraskusi.
Läbirääkimised said Washingtonis tugeva kriitika osaliseks. "See, et Biden korraldab salajasi kohtumisi narkoterroristi Maduroga, ilma et oleks isegi teda kannatanud venezuelalasi teavitanud, on alatu reetmine"; reageeris vabariiklasest senaatorile Marco Rubiole. Kuid ta sattus külla tulles ka demokraatlike seadusandjate kriitika alla. Otsustavaim, senati välissuhete komiteed juhtiv Robert Menéndez, kes survestas Valget Maja läbirääkimistel mitte midagi tegema. Pressiteates ütles ta, et Maduro "on meie poolkera vähk ja me ei tohi anda rohkem hapnikku tema piinamise ja kuritegevuse valitsusajale".
Näib, et Biden ei kuulanud oma endist senati pinginaabrit, nagu nähtub kahe ameeriklase avaldusest. Üks neist, Gustavo Cárdenas, on üks energiaettevõtete juhtide Citgo kuuest, kes vahistati 2017. aastal Venezuelas süüdistatuna korruptsioonis ja rahapesus. Tema süüdistus ja vanglaelu tundusid alati vastusena diplomaatilistele suhetele Washingtoniga. Teine, Jorge Fernández, on eelmisel aastal drooni tuvastamise eest terrorismisüüdistusega kinni peetud turist. Ülejäänud viis Citgo juhti ja veel kolm ameeriklast – kaks rohelist baretti ja merejalaväelane – on endiselt Venezuelas kinni.
