Kohtunike üldnõukogu alaline komisjon leppis täna kokku edastama justiitsministeeriumile Riigikohtu Tehnikabüroo aruande selle kohta, millist mõju avaldab kohtunike juhtorgani õiguslik võimatus teha oma kaalutlusõiguse alusel ametisse nimetamist. kontor.
Riigikohtu kolleegiumi poolt 16. jaanuaril käsitletud aruandes hoiatas ta jätkusuutmatu olukorra eest, mis põhjustab selles kohtuorganis vabu ametikohti, mida praegu on kokku 19, mis moodustab 24% õigustöötajatest, täita võimatuse. 79 kohtunikku ja et lähikuudel jõuab 24 vaba ametikohani 30,37% kohtu töötajatest.
Alaline komisjon on pärast aruandega tutvumist nõustunud toetama valitsuskoja tehtud toetusmeetmete ettepanekuid ja taotlema justiitsministeeriumilt volitust 15 õigusalase ametikoha loomiseks ülemkohtu kolmandale ja neljandale kojale, rehvid, et nad lisavad rohkem vabu töökohti.
Täpsemalt teatab see, et Kõrgema Kohtu valitsuskolleegium pidas vajalikuks luua kolmandas kojas kaheksa ja neljandas kojas seitse õigusalast ametikohta, et neid eelistatavalt hõlmaksid vastavalt vaidlus-haldus- ja sotsiaaljurisdiktsiooni kohtunikud.
Nende advokaatide ülesanne on abistada prokuratuuriosakondi pooleliolevate asjade uurimise ja dokumenteerimisega, võimaldades seega langetada suuremat arvu karistusi. Tehnikakabineti aruande kohaselt tehakse 2023. aastal ainult nende kahe koja vahel kokku 1.230 karistust vähem (570 vaidlustus- ja 660 sotsiaalkaristust).
Samuti on alaline komisjon andnud nõusoleku saata saadikutekongressile ja senatile nii oma nõusoleku kui ka Riigikohtu valitsuskolleegiumi aruande.
