Lehendakari, Iñigo Urkullu, on sel esmaspäeval üllatanud, paludes "Euskadile oma" kohtuvõimu, millel on võime "tõlgendada ja rakendada oma reegleid". Pöördumine on tehtud ühel avaliku halduse ja autonoomia ministeeriumi korraldatud konverentsil, kus on arutatud Baskimaa autonoomiat, selle kinnitamise 43. aastapäeval. Urkullu jaoks hõlmab tulevik Baskimaa omavalitsuse "ajakohastamist ja süvendamist" ning see tähendab tema arvates selliste küsimuste kaasamist, mida "ei eksisteerinud ega kujutatud ette", kui see tekkis.
Näitena on ta lauale pannud kohtusüsteemi "territorialiseerimise" vajaduse, mis on Baski täitevvõimu seni pretsedenditu taotlus. Lehendakari arvates on ainult "oma kohtunike poolt" kohut mõistetav rahva "võõrandamatu" õigus. Mis aga Urkullu jaoks on "ajalooline õigus", on praktikas olukord, mis esineb ainult liidumaades ja mis Hispaania puhul tähendaks kohtusüsteemi ühtsuse lõhkumist. Ainult sel viisil sai baskid lisada ainult selle autonoomse kogukonna kohtute arvamustele.
Tegelikkuses tuleks petitsiooni kuulata kui uut visiooni Lehendakari tapmisest tema survekampaanias, et Sáncheze valitsus järgiks enne pandeemiat kokkulepitud üleviimise ajakava. Urkullu on avalikult ja eraviisiliselt palunud presidendilt tõendeid "usalduse" kohta, et läbirääkimistel blokeeringud lahti saada. Kuid mitte ainult ei ole neid nõudeid täidetud, vaid see pole isegi saanud Moncloalt "ametlikku institutsioonilist vastust".
Seotud uudised
"Põhimäärus jääb täitmata," kurvastas ta sel esmaspäeval taas. Sel põhjusel on ta taastanud nõudluse luua "poliitiline kontsert", mis "lühistab taastekitavad kiusatused". Samuti on ta kritiseerinud, et Baskimaal "ei ole õigust tõhusale kohtulikule kaitsele". Nagu Lehendakari selgitas, ei saa Baski täitevvõim pöörduda põhiseaduskohtu poole, et nõuda põhikirja järgimist, kuna kõrgem kohus ise on selle tee juba tagasi lükanud. Nii on ta kinnitanud, et võib tekkida olukord, kus tunnustatud "pädevused" elavad "ootel, kuni seadus on" riigi poolt "ühepoolselt" kinnitatud.
