Cash ei ole surnud, kuid muutub pärast Covid-19 halvima perioodi möödumist üha tugevamaks. Pandeemia vähendas märkimisväärselt füüsilise raha kasutamist „plasti” kasuks, kuid nüüd on suundumus muutunud. Gad3 läbiviidud Denaria uuringu kohaselt on 46,3% hispaanlastest enimkasutatav või igapäevaelus kõige mugavam makseviis sularaha. Seda on viis punkti rohkem kui eelmise aasta uuringus, mil pandeemia oli veel väga kohal.
Kõigele vaatamata domineerivad statistikas jätkuvalt krediidieesmärgid ehk voog: 48,3% küsitletutest kasutab neid kõige enam. Mobiilimakse on omalt poolt eelistatud meetodina vaid 3.6%, mis on kaheksa kümnendikku vähem kui eelmisel aastal koostatud aruandes, kuid see on uuringu veapiiridesse jääv langus.
Vanuserühmade lõikes eelistavad 18–29-aastased noored plastikut, 59,6% küsitletutest; 30–44-aastased järgivad sama mustrit (56,9%); trend on peaaegu vastupidine vanuses 45–64 aastat, kus enimkasutatud meetod (50,4%) on jätkuvalt kaart, kuigi sellele järgneb tihedalt sularaha (45,8%); ja lõpuks on 65-aastastel ja vanematel valdav süsteem füüsiline raha (67,7%).
Nii märgib seitse vastanut kümnest (73%), et sularaha on nende igapäevastes tehingutes olulisel kohal, mullu see oli 68,6%. Protsent, mis tõuseb vanimate puhul 82,7%-ni. Ja nad omistavad sellele tähtsust osaliselt mitmel põhjusel: väiksema pettuseriski tõttu, kuna see aitab kulusid kontrolli all hoida, kaitseb privaatsust ja kuna see on alati toimiv maksevahend. Sellegipoolest märgivad vastajad, et füüsilisele rahale on üha raskem juurde pääseda. 56,8% jäi sellele seisukohale.
Juurdepääsu kaotamine toob kaasa rahalise tõrjutuse võimaluse – probleemi, millega valitsus ja pangad on viimastel kuudel tegelenud. Kaheksa kümnest leiab seega, et Hispaanias valitseb rahaline tõrjutus, ja üheksa kümnest leiab, et kontorite sulgemine tuleneb sularaha juurdepääsust ja kasutamisest.
