Kolm nädalat koos ema surnukehaga matusebüroos. Ilma rahata kogu summa tasumiseks või töö lõpetamise kindlustus. Dramaatilise olukorrani on jõudnud Barcelonast pärit Nacho Loriente, kes mõistab hukka administratsiooni osaks saanud kohtlemise ja kinnitab, et Hispaanias "kui olete vaene, ei saa te surra."
Loriente selgitas TV3-le antud intervjuus moonakatele, et tema perel pole raha, et maksta jaanuaris surnud ema matuste eest ning linnavolikogu keeldub neile heategevusest, mida neil juhtudel jagatakse, sest sissetulek surnu ületas 3.000 euro võrra kehtestatud piirmäära, mis on 11.000 XNUMX aastas.
"Kes on valgustatud inimene, kes selle seaduse koostas?" protesteeris Loriente televisioonis, kus ta kritiseeris ka seda, et meede ei arvesta nende sissetulekutega, kes peavad täisarvu eest vastutama; antud juhul lapsed. «Määruse dikteerinud poliitikute majanduslikku olukorda oleks vaja teada, sest minu oma on null,» tõi ta välja.
Praegu on lahkunu "lukus" Sancho de Ávilas (surmamaja Poblenou naabruses), kus ta paraneb, kuni perekond juhtumi lahendab. Loriente selgitas, et ta saab kasutada vaid täisboonust, mille allahindlus on umbes 400 eurot. Ebapiisav summa, kriitiline, Barcelonas, annab minimaalseks kuluks kogusummas 2.000 eurot.
Kui palju maksab surra Hispaanias?
Üks maksab meil keskmiselt 3.700 eurot, nimelt: kirst 1.200, matmine ja kalmistu 650, matusebüroo 550, nekroloogid 320, personal ja teenindus 290, surnuauto 200, 200 ametlikud protseduurid ja protseduurid ning umbes 300 muudeks ettenägematuteks kuludeks.
Tarbijate ja kasutajate liidu (OCU) uuringus analüüsiti oktoobris üle riigi 29 matusebüroo andmeid ja selgus, et linn ja odavaim viis hukkuda on matta Zaragozas (2.539 eurot), odavaim aga samamoodi teha Vigos (6.165 eurot).
Aruande kohaselt maksab Barcelonas matmine keskmiselt 3.863 eurot, tuhastamine aga 4.052 eurot. Olenemata boonuste summast, on see aasta aega rahastada vaid mõne täisarvuga, kuid vaid mõne näpunäidetega.
