Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht allkirjastas esimese tunni deklaratsiooni Euroopa Sky Shield Initiative'i kohta, millega ta käivitab parema Euroopa kaitsesüsteemi ülesehitamise projekti ja millega on liitunud juba neliteist Euroopa riiki, nende hulgas Hispaania jaoks mitte. hetkel. Eesmärk on sulgeda olemasolevad lüngad praeguses kaitsekilbis ballistiliste rakettide valdkonnas, mis saavutavad oma trajektooril suuri kõrgusi, samuti kaitses droonide ja tiibrakettide eest.
Saksa algatuse taustaks on Venemaa agressiivne sõda Ukraina vastu. NATO hinnangul on muutunud ka julgeolekuolukord Euroopas ja seetõttu on vaja täiendavaid jõupingutusi. Projekti toetavad Ühendkuningriik, Slovakkia, Norra, Läti, Ungari, Bulgaaria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Soome, Leedu, Holland, Rumeenia ja Sloveenia.
Algatust toetab isiklikult kantsler Scholz, kes vajab teda augustis Prahas ja kes ootab temalt "julgeolekukasu kogu Euroopale" ja "Euroopa õhutõrje oleks odavam ja tõhusam kui siis, kui igaüks ehitaks oma. õhutõrje, kallis ja väga keeruline”.
Uued relvasüsteemid kombineeritakse omavahel Euroopa Sky Shield Initiative'i kaudu. Kõige tõenäolisem on osta Iisraeli ettevõtte Aerospace Industries koostöös Ameerika ettevõttega Boeing toodetud süsteem Arrow 3, mis suudab hävitada ründerelvi 100 kilomeetri kõrgusel ja suurendada kaitseala maa peal, kuna hävitas lõhkepead kaugel Iisraeli ettevõttega. eesmärk .
Lisaks arutati veel Patrioti ja Iris-T süsteemide ostmist. Raketitõrjepatareide paigutamine mitmesse Euroopa riiki võiks võimaldada terviklikumat kaitset, kuid Prantsusmaa ja Poola on Scholzi pakkumise tagasi lükanud. Poola loob oma õhutõrjesüsteemi ja Prantsusmaa toetub suuresti oma tuumaarsenali heidutusmõjule, selle asemel, et valida tavapäraste ballistiliste rakettide süsteemide kasuks.
Kaitsekilp NATO sees
Parlamendi kaitsekomisjoni president Marie-Agnes Strack-Zimmermann kirjeldas pärast visiiti Te Avivi läbirääkimisi Iisraeliga süsteemi Arrow 3 sisenemise üle "konstruktiivseks". „Kõnelused olid tehnilisest aspektist eriti huvitavad. Ja ma ei tundnud, et Iisrael kavatseb sellele vastu seista," ütles ta. Eelduseks oleks aga ka USA heakskiit.» USA on selle taga ja kaasrahastab seda projekti,» on Strack-Zimmermann välja toonud. Washington "saab lõpuks sõna sekka öelda, kas mõni teine NATO partner tegutseb või võidakse kaaluda ka muid NATO partnereid peale Iisraeli." "Sa peaksid alati mõtlema endast kui Saksamaa kaitsekilbist NATO kontekstis," on Strack-Zimmermann rõhutanud.
Saksa vahendid projekti rahastamiseks tulevad erakorralisest osast, et suurendada armee relvastusvõimet selleks aastaks 100.000 2 miljoni euro võrra, lisaks Scholzi poolt 2023. aastast ette nähtud aastane investeering enam kui XNUMX% SKTst.
Saksamaa kasutab praegu lahinglennukite ja helikopterite jaoks praktiliselt vananenud Stingeri õhutõrjerelvastust ning meediast eemalt töötavat süsteemi Patriot. Riigil on kaksteist stardiplatvormi, kuid sellest ei piisa kogu riigi kaitsmiseks. Kaitseks ballistiliste rakettide vastu, mis saavutavad oma trajektooril suuri kõrgusi, tunnistab includeo ametlikult, et Bundeswehr peatab "võimelünka".
"Kas reaktsioon sellele, et diktaator kasutab huvide peale surumiseks sõjalist jõudu ja me peame end selle vastu relvastama?"
Saskia Eskén
SPD esimees
Lisaks on Saksa konservatiivi opositsioon vastu Iisraelis "raudkuplina" tuntud Arrow 3 süsteemi ostmisele. "Miljardite "raudkuplisse" paigutamise tulemusena peaksime tagama Bundeswehrile ja tsiviilkaitsele täiendavaid rahalisi ressursse," kritiseeris CDU välisasjade pressiesindaja Roderich Kiesewetter, kes minimeerib rünnaku tegelikku ohtu. tähendaks, et meid lastakse läbi Poola ja see on praegu peaaegu võimatu. Kiesewetter on kutsunud valitsust üles esmalt tõsiselt vaatama, millistele ohtudele Saksamaa tegelikult avatud on ning millised meetmed on tõesti kiireloomulised ja olulised, ning nõuab tugevamat kaitsekilpi NATO välispiiril.
"Kaitsekilp Saksamaa ja naaberriikide kohal ei ole lühiajaliselt võimalik, see tuleks integreerida NATO õhukaitsesse keskpikas perspektiivis," rõhutas ta. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SPD) president Saskia Esken toetab hoopis parteikolledži ja Waver Scholzi ettepanekut. "See on reaktsioon sellele, et diktaator kasutab huvide peale surumiseks sõjalist jõudu," kuulutas ta, "me peame selle vastu relvastama." Ta avaldas kahetsust "irratsionaalsuse ja ka jõhkruse üle, millega nüüd tuleb tegeleda, kuid loomulikult toetan täielikult Olaf Scholzi ja tema valitsuse otsust ja kaalutlusi."
