Kreml on otseselt seostanud Venemaa gaasitarnete lõpetamist Saksamaale strateegilise gaasijuhtme Nord Stream 1 kaudu rahvusvaheliste Venemaa-vastaste sanktsioonidega. «Gaasi pumpamise probleemid tekkisid pärast lääneriikide sanktsioone. Nendel probleemidel pole muud põhjust,“ ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, kelle jaoks gaasitarnete katkemine on „ainuvastutus Lääne poolt, sest tema sanktsioonid takistavad gaasitaristu korrashoidmist“. "Just need sanktsioonid... on viinud olukorrani, mida praegu näeme," rõhutas ta konverentskõnes.
Peskov on ka "kategooriliselt" tagasi lükanud Lääne "lakkamatud katsed" "nihutada vastutust ja süüd, asetades selle ekslikult Moskva kaela". "Selle punktini jõudmise eest vastutavad lääneriigid, antud juhul Euroopa Liit, Kanada ja Ühendkuningriik," märkis ta, andes mõista, et hetkel, kui rahvusvahelised sanktsioonid lakkavad, hakkab gaasijuhe uuesti varjatult tööle. Kõik viitab aga tõsiasjale, et sanktsioonidega või ilma ei lähe enam miski endise töö juurde tagasi.
Saksamaa valitsus rakendab seni pahaaimamatuid meetmeid, näiteks hiljuti välja kuulutatud otsus hoida riigi viimased tuumajaamad töös kuni aprillini, mille lõpp oli kavandatud aasta lõppu. Hoolimata sellest, et "semafori koalitsiooni", millega kantsler Olaf Scholz valitseb, üks liige on ökopatsifistlik partei Rohelised, mis sündis ja kasvas üles Saksamaal tuumaenergeetika lõpetamise eest võideldes, on Berliin just äsja. teatas sellest meetmest, mis mõjutab riigi kolme viimast aatomijaama. Valitsus on istutanud nihke energiaolukorra alla nn stressitesti tulemusel, mille esitamise eest vastutab majandus- ja kliimakaitseminister, roheline Robert Habeck.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz jättis nende testide tulemuste põhjal avatuks võimaluse pikendada viimase kolme tehase olemasolu ning valitsuskoalitsioon oli selles küsimuses olnud lahknevatel seisukohtadel ning et kuigi Scholzi sotsiaaldemokraadid kutsusid kokku pikendusel piirduti mõne kuuga, otsustasid nende liberaalsed partnerid hoida neid ühenduses vähemalt 2024. aastani. Siiani ei ole rohelised mõistnud, et tuumaelektrijaamade eluiga on vaja pikendada, kuna need annavad juba praegu vaid 6% kogu energiast tarbimist, kuid osa keskkonnapartei polnud seda juba nädalaid välistanud just Venemaa gaasitarnete vähenemisest tuleneva ebakindluse tõttu.
Saksamaal on õnnestunud vähendada oma energiasõltuvust Venemaast alates Ukraina invasiooni algusest. Kui veebruaris moodustas nendest maksetest 55% kogu gaasiimpordist, siis nüüd ulatub see protsent pärast Norra ja Hollandi saadetisi vaid 9%-ni. Gaasipaagid saavutavad praegu 85% oma mahust, see tase loodetakse saavutada oktoobris, enne novembrit loodetakse jõuda 95%ni, mida peetakse vajalikuks varustamise tagamiseks kogu talve jooksul.
Prantsusmaa ja Saksamaa jõudsid samuti äsja kokkuleppele varustada end vajadusel talvel energiatingimustega, nagu teatas president Emmanuel Macron, kes on samuti seadnud kahtluse alla võimaliku gaasitoru ehitamise, mida Hispaania survestab gaasi vähenemise vastu. Venemaa poolt Euroopas. "Me lõpetame gaasiühendused, et saaksime tarnida gaasi Saksamaale (...), kui ta vajab solidaarsust" ja viimane valmistub "tootma rohkem elektrit ja tarnima [A Prantsusmaa] tarbimise tippolukordades", ta ütles.
