JÄTKAKE
USA president Joe Biden kohtus oma kõrgeimate liitlastega, et koordineerida reageerimist Venemaa pealetungile Ida-Ukraina vallutamiseks. Valge Maja teatel nõustusid kohalviibijad jätkama sõjamaterjali ning nii majandus- kui ka humanitaarabi pakkumist Ukrainale. Pärast Euroopa survestamist Moskva-vastaste sanktsioonide kannatamiseks on Washington intensiivistanud relvade tarnimist Ukraina liitlastele, kuigi Biden väidab, et USA kavatseb selles konfliktis aktiivselt osaleda.
"Liidrid kordasid oma kohustust jätkata Ukrainale julgeoleku-, majandus- ja humanitaarabi andmist praegusel suurel hädaajal," ütles Valge Maja pressisekretär Jen Psaki teisipäeval Air Force One'i pardal esinedes.
"Liidrid kinnitasid oma solidaarsust Ukraina rahvaga ja mõistsid hukka humanitaarkannatused, mille põhjustas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu invasioon," lisas ringhääling. Samuti ütlesid nad, et jätkavad Venemaale reageerimise koordineerimist NATO, ELi ja Saksamaad, Kanadat, USAd, Prantsusmaad, Itaaliat, Jaapanit ja Ühendkuningriiki koondava G7 raames.
Washingtonis kohaliku aja järgi kella 09–57 kestnud videos Kanada peaminister Justin Trudeau; Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen; Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel; Inglismaa president Emmanuel Macron; Saksamaa kantsler Olaf Scholz; Itaalia peaminister Mario Draghi; Jaapani peaminister Fumio Kishida; NATO peasekretär Jens Stoltenberg; Poola president Andrzej Duda; Rumeenia president Klaus Iohannis ja Suurbritannia peaminister Boris Johnson.
Biden võttis ühendust Valge Maja kriisitoast, mõni hetk enne New Hampshire'i staadioni külastamist. Presidendi pressiesindaja ütles esmaspäeval, et kuigi USA ametlik delegatsioon on peagi valmis Ukrainat külastama, et kohtuda Ukraina presidendi Volodimir Zelenskiga, ei kavatse Biden seal viibida. "Pole prognoositud, et president Biden läheb [Ukrainasse]," ütles Psaki oma igapäevasel pressikonverentsil.
Rohkem kui 740 miljonit eurot relvi
Samal ajal jätkuvad USA relvasaadetised Ukrainasse. Pühapäeval saabus mujale Euroopasse neli relvadega Põhja-Ameerika kaubalennukit, mis kuuluvad Valge Maja eelmisel nädalal välja kuulutatud uude kontingendisse, mis ületab 800 miljoni dollari ehk 740 miljoni euro piiri. Lisaks jõuab Ukraina relvajõududesse 18 pukseeritavat M114 155 mürsku, mida on toodetud alates 1942. aastast keskmise kaaluga suurtükina. Tavaliselt kasutavad neid USA jalaväekorpus ja merejalaväe korpus ning rühm Ukraina sõdureid õpib nendega väljaspool oma riiki käsitsema, et hiljem kaassõdureid koolitada. Nende mürskude maksimaalne laskeulatus on 14.600 XNUMX meetrit. New Hampshire'i osariiki Portsmouthi linna jõudes küsis presidendiga kaasas käinud meedia temalt, kas ta on nõus saatma Ukrainasse rohkem suurtükiväge, millele Biden vastas napisõnaliselt: "jah".
Just sel nädalal avalikustas USA föderaalvalitsus, et varem peeti kinni rohkem kui 5.000 Ukraina põgenikku, kes üritasid asüüli taotlemiseks ületada piiri. Rohkem kui neli miljonit ukrainlast olid pärast Venemaa sissetungi algust sunnitud 44 miljoni elanikuga riigist lahkuma. Hiljuti lubas Valge Maja ajutist kaitset ukrainlaste väljasaatmise vastu, mis on väga tähelepanelik ja mille ta on varasematel kordadel heaks kiitnud sellistele rahvustele nagu Venezuela.
