USA ja Hiina on kliimavõitluses kõige vähem ambitsioonikad riigid

15/11/2022

Uuendatud kell 12:11.

Riigid, mis panustavad oma kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogustega globaalsesse soojenemisse kõige rohkem, on samal ajal need, mis näitavad praktikas kliimavõitluses kõige vähem ambitsiooni. Nende hulgas USA ja Hiina.

Kaks suurriiki tõsteti eile esile Egiptuses toimunud kliimatippkohtumisel COP27 esitletud kliimamuutuste indeksi (CCPI) esitlusel. See liigitab nende kliimastrateegia alusel 59 riiki – need, kes tekitavad 92% ülemaailmsetest kasvuhoonegaasidest.

"Keegi ei tee piisavalt ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks," märgivad uuringu autorid. Kuid olukord halveneb, kuna globaalne soojenemine on kõige impulsiivsem, samuti ei paista need näitavat märke radikaalse muutuse ettevõtmisest.

Töö läbib iga riigi andmetest suurepärased kasvuhoonegaaside heitkogused, nende energiakasutus, taastuvenergia kasutamine ja puhtalt kliimapoliitika. Tulemus asetab nad "edetabelisse", mis viis Taani veel ühe aasta jooksul neljandale kohale.

Esimesed kolm positsiooni, mida peetakse kliimavastasele võitlusele "väga suureks" panustavaks, jäävad nagu tavaliselt selle aruande kümnetes varasemates väljaannetes tühjaks. Tabeli väikseimal positsioonil on kahe eelmainitud suurriigi kõrval teiste seas Saudi Araabia, Lõuna-Korea, Venemaa ja Kanada.

Põhjamaad tõmbavad Euroopat

Euroopa Liitu analüüsitakse restorani kui bloki vastu ja see tõuseb 2021. aastaga võrreldes kolm kohta ning saavutab peaaegu "kõrge" kliimanäitajate reitingu. Selle kaalutluse saavutamiseks on sellel üheksa riiki, mis on "kõrge" ja "keskmise" positsiooni vahel. Austria ja Hollandi kõrval on Rootsi üks neist.

Eilsel kuulsal esitlusel teatas CICC üks autoreid ja Germanclock Instituudi juht Jan Burck, et see riik on nüüdseks saanud 90. aastatel tehtud suurte investeeringute viljad taastuvenergiasse, millega ta soovis tuletage meelde, et "Need on väga pikad protsessid."

Hispaania tänab ka eraldi äramärkimist kliimavõitluses kõige ambitsioonikamate riikide positsioonidele tõusmise eest. "Parim neljas eelnimetatud kategoorias" kuni 11 positsiooni kannatamiseni ainult eelmise aastaga võrreldes. Loomulikult peetakse selle vastavust endiselt "keskmiseks". Hullemas seisus on ka teised riigid, näiteks Prantsusmaa, kes oma globaalse kliimapoliitika madala ambitsiooni tõttu langeb samadele positsioonidele (11), mille Hispaania on ühe hoobiga tõusnud.

Igal juhul viitab Euroopa Liidu must punkt kliimamuutuste vastase võitluse seisukohalt sellele, mis on Poola ja Ungari, ainsad riigid blokis, millel on väga madal reiting.

Elevant majas

Heitkogused on selle edetabeli koostamise üks tugisambaid ja üldiselt hoiatavad selle koostajad, et "enamik G20 riike näitavad halvemaid tulemusi kui eelmisel aastal ja ainult neli parandavad oma edetabelit". Tšiili ja Rootsi on ainsad, kes on selles heitkoguste kategoorias esikohal.

Uuringu autorite jaoks on fossiilkütuste kasutamine ja nende kasvuhoonegaaside heitkogused "elevant toas" ning nad ei näe piisavalt märke muutusest. "Taastuvenergiasse investeerimiseks on G20 riigid kogunud 300.000 miljardit dollarit (sarnane summa eurodes) fossiilkütustega seotud tegevuste jaoks."

Eraldi tuuakse välja peamised naftat, gaasi ja kivisütt tootvad riigid, teavitades neid, et nad "plaanivad oma aastatoodangut suurendada". Pariisi kokkuleppe järgimiseks, mis keskendub globaalse soojenemise peatamisele alla 1,5 kraadi, tuleks nende kütuste kaevandamine peatada. "Nad peavad lõpetama investeeringud ja laiendama neid taastuvenergiasse," kaitseb CCPI allkirjastanud sõltumatute teadlaste meeskond.

Nende energiaallikate kohta selgub andmetest, et nende pakkumine kasvas kulude languse tõttu “oluliselt”. See koos arenenud riikide energianõudluse vähenemisega ja arengut takistavate riikide efektiivsuse paranemisega on CCPI poolt positiivselt hinnatud reaalsus. Nad rõhutavad nii palju, et "võivad nad käivitada tõususpiraali, mis lõpuks toetaks jätkusuutlikku ja õiglast üleminekut" pikemas perspektiivis.

Teata veast