Peruu president nõuab, et ta ei astu tagasi ning mähib end relvajõududesse ja politseisse

Üle kahe tunni kestnud pressikonverentsil, mida toetasid ministrid ning relvajõudude ja politsei juhid, esines sel laupäeval Peruu president Dina Boluarte, et kutsuda esile kasvavaid kuulujutte ametist lahkumisest ja paljastada. kongressile, et see kiidab valimiste edenemise heaks.

"Kongress peab mõtlema ja töötama riigi nimel, 83 protsenti elanikkonnast soovib ennetähtaegseid valimisi, nii et ärge otsige vabandusi, et valimisi mitte edasi anda, hääletage riigi poolt, ärge peituge erapooletu taha," väitis ta Bolarte.

"Teie kätes, kongresmenid, on valimiste edasiviimine, täitevvõim on seaduseelnõu esitamisega selle juba täitnud," lisas riigipea koos ministritega, ühendväejuhatuse juht Manuel Gómez de la Torre; ja politseist Víctor Zanabria.

Kongress hääletas eile, reedel, 2023. aasta detsembri valimiste edasilükkamise ettepaneku vastu, mis teatas, et president Dina Boluarte ja Kongressi administratsioon lõpeb 2024. aasta aprillis.

Boluarte andis ülevaate olukorrast, mis on riiki raputanud pärast tema võimuletulekut 7. detsembril: "Ma olen otsinud kirikut, et nad saaksid olla vägivaldsete rühmituste ja meie vahelise dialoogi vahendajateks" ja seega "olla". võimeline töötama vennalikult ja korrakohaselt seaduse kaanonite piires,“ hindas ta.

"Olen otsinud kirikut, et nad saaksid olla vägivaldsete rühmituste ja meie vahelise dialoogi vahendajad."

Dina Boluarte

peruu president

"Me ei saa ilma põhjuseta vägivalda tekitada, Peruul pärast pandeemiat ei saa peatuda, Peruul pärast Venemaa ja Ukraina sõda on lahendada probleeme, näiteks uurea juhtum," selgitas ta.

"Nendelt konfliktsetel rühmadel, kes ei ole kogu Peruu, küsin ma: mis eesmärk on neil lennujaamade sulgemisel, politseijaoskondade, prokuröride ja kohtuasutuste põletamisel? Need ei ole rahumeelsed marsid ega sotsiaalsed nõudmised,” märkis Boluarte.

Machismo poolt ahistatud

President kordas sotsiaalvõrgustikes ka debatti analüütikute ja arvamusliidrite vahel, kes kutsuvad teda presidendiametist tagasi astuma, teised aga nõuavad, et ta hakkaks vastu ja mitte ametist lahkuma. Just sel põhjusel vastas Boluarte sellele poleemikale, mõistis hukka tema vastu suunatud "machismo" olemasolu tema tagasiastumist nõudvate häälte taga.

"Tahan öelda meesvendade panemine: EI machismole. Miks ma olen naine, esimene naine, kes võtab keset kriisi endale tohutu vastutuse? Kas naistel pole õigust võtta aateliselt seda vastutust, mille Peruu rahvas mulle paneb?» küsis Boluarte.

Peruu uuringute instituudi küsitluse kohaselt, mis viidi läbi 9. ja 14. detsembrini, nõustub 44 protsenti, et Pedro Castillo on püüdnud Kongressi laiali saata. Sellest universumist on 58 protsenti küsitletutest lõunas ja 54 protsenti keskuses. Lisaks kiidab uuringu järgi Castillo juhtimist heaks 27 protsenti.

Inimene protesteeris Limas justiitspalee ees toimunud meeleavaldusel president Dina Boluarte vastu suunatud plakati vastu.

Limas justiitspalee ees toimunud meeleavaldusel avaldas isik sildiga president Dina Boluarte vastu.

Sel ajal kui Boluarte mõne meetri kaugusel asuvas valitsuspalees oma pressikonverentsi andis, sisenes terrorismivastase politsei (Dircote) juht Óscar Arriola koos agentide rühmaga, ilma prokuröri juuresolekuta. Peruu Talupoegade Konföderatsioon, mis asutati 1947. aastal.

"Kindral Oscar Arriola sõnul oli seal 22 talupoega, kes olid tema sõnul terrorismis ilma tõenditeta lihtsalt seetõttu, et neil olid plakatid, suusamask ja kohal polnud prokuröri, kes nende õigusi tagaks," kongresmen rääkis ABC-le vasakul Ruth Luque.

«Ma palusin riigiprokuröril prokuröri kohale tulla, mida ta ka tegi ning loodame, et menetlus lõpeb vahistamiseta. "Terruqueo" (kellegi terroristiks olemise süüdistamine) taha tahavad nad külvata loogikat, et protest on terrorismi sünonüüm," lõpetas Luque.

„Eriseisukord kaotab kodu puutumatuse, kuid ei volita politseid ilma põhjuseta kodanikke kinni pidama ja veel vähem peatab menetlustagatised. Ruumid muutuvad demonstraatoriteks ning toimivad majade ja varjualustena. Kuidas see normi ületab?" ütles vasakpoolne kongresmen Sigrid Bazan ABC-le, "politsei tegelik motiiv on meeleavaldajate tagakiusamine ja hirmutamine, see on diskrimineeriv tegu, mis tuleb tagasi lükata."