JÄTKAKE
Esimest korda pärast Ukraina sõja algust pidasid USA ja Venemaa kõrged sõjaväelased reedel telefonivestluse. Kõne oli Venemaa võimude sõnul USA kaitseministri Lloyd Austini palve, kes nõudis kohtumist Venemaa kolleegi kaitseminister Sergei Šoiguga "viivitamatut relvarahu".
Austini ja Šoigu viimasest telefonivestlusest oli möödunud peaaegu kolm kuud: see oli 18. veebruaril, kuus päeva enne seda, kui Venemaa alustas riigi presidendi Vladimir Putini määrusega sissetungi Ukrainasse.
Pentagoni avaldatud avalduse kohaselt rõhutas Austin ka nende kahe suhtlusliinide säilitamise tähtsust.
«Arutati rahvusvahelise julgeoleku küsimusi, sealhulgas olukorda Ukrainas,» teatas Vene uudisteagentuur TASS.
Pentagoni sõnul "ei lahendatud ühtegi tõsist ja kiireloomulist küsimust"
USA on olnud Ukraina peamine toetaja sõjas: ta on andnud konflikti algusest peale loa 3,800 miljardi dollari väärtuses relvasaadetisi, on koolitanud Ukraina sõjaväelasi kõige tugevdatud relvade kasutamisel ja tal on rikkalik luure Kiievi valitsusele Vene vägede liikumise ja olukorra ning eesmärkide kohta.
USA nõue vaenutegevuse lõpetamiseks ei andnud ootuspäraseid tulemusi. Pentagon ise tunnistas ajakirjandusele korraldatud ühekordsel rikkumist käsitleval briifingul, et üleskutse "ei lahenda ühtegi tõsist ja kiireloomulist küsimust" ega muuda Venemaa suhtumist sõjasse.
Kõrgem ametnik kinnitas, et kõne toon oli "professionaalne" ja et pärast seda, kui USA oli seda tüüpi suhtlust peale sõja algusest peale tungivalt nõudnud, väljendas ta veendumust, et esimene kontakt on "hüppelauaks" edasiseks. vestlused tulevikus.
Avatud suhtluskanal
USA ja Venemaa on alates Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algusest avanud suhtluskanali, mille eesmärk on hoida ära konflikti eskaleerumist, mis mõjutab suurriikide seljataga. USA poolel on rivi oma armee keskjuhatuses Euroopas ning seda juhib USA ülem – ja NATO vägede – kontinendil kindral Tod Wolters.
Üleskutse tuli, kui Venemaa soovib tugevdada suuremat kontrolli Donbassi üle, Ida-Ukraina piirkonnas, mille 2014. aastal osaliselt vallutasid venemeelsed separatistid ja kuhu Moskva on nüüdseks koondanud kõik oma jõupingutused. Konfliktiga seotud suuremate rahvusvaheliste pingete kontekstis teatasid pärast seda nädalat nii Soome kui ka Rootsi, mõlemad Venemaaga piirnevad riigid, oma plaanist taotleda sissetungi NATOsse.
See on väga tundlik teema Putini jaoks, kes kasutab sissetungi õigustuseks Ukraina ambitsiooni osaleda sellistes lääne organisatsioonides nagu NATO ja Euroopa Liit.
Enamik NATO riike tervitab Soome ja Rootsi ettepanekut ning sõjalise alliansi liider USA andis eile sümboolse tõuke. Joe Biden helistas eile Rootsi peaministri Magdalena Anderssonile ja Soome presidendile Sauli Niinistöle, et väljendada oma toetust NATO avatud uste poliitikale ning Soome ja Rootsi õigusele otsustada oma tuleviku üle. , selle välispoliitika ja julgeolekukorraldus”.
