Hispaania ja Prantsusmaa on uurinud võimalust luua uus elektriühendus, et parandada H2MEDi allveelaeva hüdrokanali infrastruktuuri, mis taastub vesinikku alates 2030. aastast Barcelonast Marseille'ni. Kui hüdrokanali projekt ei ole enam midagi enamat, projekt, siis uus elektrikaabel pole enamat kui idee. Hiljuti Barcelonas peetud hispaania-prantsuse kultuuri juurutatud idee, millel on palju mõtet, on vajalik geoloogiliste uuringute tõestamiseks, mida tehakse torude paigaldamiseks Vahemere alla. Samuti kannatab meie riik ajaloolise puudujäägi tõttu Prantsusmaaga elektribörsi kommertsvõimsuses. Praegu moodustavad need kokku vaid 2.800 MW, võrreldes EL-i nõutud 10.000 10 MW-ga (XNUMX% installeeritud võimsusest). Tegelikult on Hispaania ainuke riik Mandri-Euroopas, mis jääb alla Euroopa Liidu kehtestatud miinimumi. H2MED torujuhtme pikkus on 455 kilomeetrit, läbimõõt 28 tolli (71,12 sentimeetrit) ja selle maksimaalne sügavus on 2.600 meetrit. Töölaua kood Pilt mobiilile, võimendile ja rakendusele Mobiili kood AMP 1200 kood APP kood Tegelikult pikendab nende ja muude muutujate uurimine projekti mitu aastat. Seega ei hakkaks see tööle vähemalt 2030. aastal. Selle hüdrokanali eelarve on praegu hinnanguliselt 2.135 miljonit eurot, mis kindlasti varieerub tekkivate tehniliste tüsistuste tõttu. Hispaania ja Prantsusmaa aga eeldavad, et Euroopa Komisjon rahastab vähemalt 50% projektist, pidades seda Euroopa ühist huvi pakkuvaks. Samas pole nad veel kindlaks teinud, kuidas kulud jagatakse. Hispaanial ja Portugalil on aga H2MED – Celorico (Portugal) ja Zamora – poolsaarel väike kogus vett, mis hinnanguliselt 350 miljoni euroga eeldaks meie riik umbes 157 miljonit. Just nimelt Biskaia lahe kaudu Gatika (Bilbao ring) ja Cubnezaisi alajaama (Prantsusmaa Akvitaania piirkonnas) vahelises allveelaeva elektriühenduses on selle rahastamisel tekkinud olulisi probleeme, kuna RTE, Hispaania elektrisüsteemi haldaja ei taha enda kanda võtta osa projektiga kaasnevatest lisakuludest pärast erinevate materjalide kallinemist. Kulude ületamine Selle infrastruktuuri eelarves oli ligikaudu 1.800 miljonit eurot ja praegu oleks see kallinenud veel miljardi võrra. Eesmärk panna see tööle 2027. aastal tundub praegu utoopiana, eriti kui 2019. aastal avastatakse allveelaeva kanjonis ebastabiilsusprobleemid. See koosneb 300 kilomeetri pikkusest kahekordsest allveelaevast ja maa-alusest ühendusest, mis on pidevas suunas ja mille ülekandevõimsus on 2 × 1.000 MW. Kui see toimib, jõuab mõlema makse vaheline kaubanduslik läbilaskevõime 5%ni, mis on pool ELi pakutavast. Barcelona ja Marseille vahelise hüdrojuhtmega paralleelselt käsitletav ühendus on tavaliselt Vizcaya golfiväljakuga väga sarnaste omadustega. Viimane elektriühendus, mida propageeriti Hispaania ja Prantsusmaa vahel, oli samuti maa all, kuid mandril, Baixase (Prantsusmaa) ja Santa Llogaia (Hispaania) vahel ning oli ülemaailmne tehnoloogiline verstapost, kuna osa sellest kulgeb 8,5 kilomeetri pikkuses galeriis, mis ületab Püreneed ja see ristub paralleelselt kiirraudteega. Selle avasid 2015. aasta veebruaris Mariano Rajoy ja Manuel Vals. Eespool nimetatud Hispaania-Prantsuse tippkohtumise lõpus tegid mõlemad valitsused avaliku avalduse, milles rõhutasid, et nad on kokku leppinud vajaduses jätkata Püreneede elektriühenduste projektidega, sealhulgas Biskaia lahele kavandatud allveelaevade juhtmestikega. samuti projekt H2MED rohelise vesiniku tarnimiseks ülejäänud Euroopa mandrile, olles veendunud, et need infrastruktuurid murravad kahekümne seitsme riigi varustuskindlust ja hõlbustavad ühenduse süsinikdioksiidiheite vähendamise eesmärkide saavutamist. LISATEAVE Saksamaa ühineb vesinikukoridori projektiga koos Hispaania, Prantsusmaa ja Portugaliga. Huvitav on see, et kui hüdrojuhtmete ja elektriühenduste projektid kristalliseeruksid paralleelselt, siis need, kes pooldavad rohelise vesiniku transportimist pikkade vahemaade taha torude kaudu ja kaitsevad, et elektriühendus ole parem.
