Mägi-Karabahhi piiril taastub pingete uus fookus. Pärast viimase Aserbaidžaani ja Armeenia vahelise Mägi-Karabahhi sõja lõppu, 2020. aasta sügisel, jäi õhku hulgaliselt rahulepingus sisalduvaid lahendamata küsimusi, kuid need ei realiseerunud. Peamiste hulgas on vangide vahetus ja piiride paigutus. Viimane on põhjustanud juhuslikke relvakokkupõrkeid ja eilse öö vaenutegevust on taas korratud. Armeenia väidab, et on viimase paari tunni jooksul kannatanud peaaegu viiskümmend sõdurit, samal ajal kui Venemaa püüab saavutada relvarahu.
Armeenia võimude teatel pommitas Aserbaidžaani armee täna hommikul mitut ühispiiri Armeenia-poolset linna, kasutades droone, suurtükke ja miinipildujaid. Bakuu mõistis omalt poolt hukka "Armeenia vägede ulatuslikud provokatsioonid".
Aserbaidžaani sõjaväepartei väidab, et "Armeenia üksuste poolt tulistati intensiivseid Aserbaidžaani armee positsioone, põgenikke ja tugipunkte Daškesani, Kalbajari ja Lachini piirkondade territooriumil".
«Armeenia poolel, piki Aserbaidžaani piiri, on koondunud ründerelvad, raskekahurvägi ja isikkoosseis. Kõik faktid annavad veel kord tunnistust sellest, et Armeenia valmistub ulatuslikuks sõjaliseks sekkumiseks,» seisis Aserbaidžaani sõjaväe avalduses.
Armeenia meedia väidab, et Aserbaidžaani mürsud on tabanud armeenia külasid Goris, Vardenis, Sotk, Verin-Shorzha, Norabak, Kut ja Mets Masrik, mille elanikke evakueeritakse. Samuti on Armeenia kaitseministeerium teinud avalduse, milles märgib, et Aserbaidžaani laiaulatusliku agressiooni tagajärjel tekkinud olukorrale on juhitud Armeenias akrediteeritud saatkondade sõjaväeesindajad ning edastatud, et juhtkond Aserbaidžaani sõjalised ja poliitilised jõud kannavad täielikku vastutust juhtunu ja sellele järgnevate sündmuste eest“, mis võivad areneda.
Armeenia palub Putinilt abi
Armeenia peaminister Nikol Pašinian helistas täna oma Venemaa kolleegile Vladimir Putinile, paludes abi ja ühtlasi nõudis Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonilt (ODKB) viivitamatut tegutsemist, kaitseblokaade, mis kuuluvad Armeenia, Valgevene, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Venemaa koosseisu. ja Tadžikistan. Ta on taotlenud ka ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist ning pidanud kuuskümmend kõnelust Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja USA välisministri Antony Blinkeniga.
Pašinjan sekkus Armeenia parlamendisaadikute ette, et anda teada vähemalt 49 sõduri hukkumisest Aserbaidžaani troopidega kokkupõrgetes. Bakuu on aga tunnistanud, et tal on inimohvreid, kuid pole esitanud arve.
Venemaa tegi sõja lõpetamise kokkuleppe võimalikuks ja paigutas Mägi-Karabahhi väed "rahuvalveks"
Venemaa tegi sõja lõpetamise kokkuleppe võimalikuks 2020. aasta novembris ja paigutas Mägi-Karabahhi "rahuvalveks" väed. Sellega on Moskva teatanud, et on saavutanud relvarahu Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, mis oleks pidanud jõustuma täna hommikul kell üheksa Moskvas (Hispaanias tund vähem), kuid lahingud erinevate tunnistuste kohaselt sobivad. "Kutsume osapooli üles hoiduma edasisest eskalatsioonist," teatas Venemaa välisministeerium.
Need on kõige tõsisemad kokkupõrked pärast sõda 2020. Armeenia ajakirjandus taunib, et Aserbaidžaani pommirünnakud on suunatud mitte ainult piirilinnade, vaid ka Sevani järve ääres asuvate turismilinnade, nagu Jermuk ja Martuni, vastu. Karabahh on sellest pealetungist välja jäetud.
Armeenia allikad hoiatavad, et pärast 2020. aastal saadud lüüasaamist, mil sai selgeks Bakuu vägede sõjaline üleolek, ei ole Armeenia armeel praegu võimalik jätkata konflikti Aserbaidžaaniga.
