Umongameli wasePeru ugcizelela ukuthi ngeke asule esikhundleni futhi azibophe Embuthweni Wezempi Namaphoyisa

Esithangamini sabezindaba esivele isikhathi esingaphezu kwamahora amabili futhi sisekelwa ongqongqoshe nezinhloko zebutho lezempi kanye namaphoyisa, umongameli wasePeru, uDina Boluarte, uvele kulo Mgqibelo ukuze amemezele amahlebezi akhulayo okwesula esikhundleni futhi adalule. kungqungquthela ukuthi igunyaze ukuqhubekela phambili kokhetho.

"ICongress kumele ikhombise futhi isebenzele izwe, amaphesenti angama-83 abantu afuna ukhetho kusenesikhathi, ngakho-ke ungabheki izaba zokungaluqhubekiseli phambili ukhetho, uvotele izwe, ungacashi ngokuthi ungavoti," kusho uBolarte.

"Kusezandleni zenu, ma-congressmen, ukuqhubekisela phambili ukhetho, i-Executive isivele ihambisane nokwethula umthethosivivinywa," kwengeza inhloko yezwe, ihambisana nongqongqoshe, inhloko ye-Joint Command, u-Manuel Gómez de la Torre; kanye nasePhoyisa, uVíctor Zanabria.

Izolo, ngoLwesihlanu, iCongress ivotele isiphakamiso sokuqhubekisela phambili ukhetho lwangoDisemba 2023, esithe ukuphathwa kukaMongameli uDina Boluarte kanye neCongress kuzophela ngo-Ephreli 2024.

UBoluarte ulandise ngesimo esinyakazise izwe kusukela aqala ukubusa ngoDisemba 7: “Ngibheke iBandla ukuze libe abaxhumanisi bezingxoxo phakathi kwamaqembu anodlame nathi” futhi ngaleyo ndlela “ ekwazi ukusebenza ngobungane futhi ehlelekile ngaphakathi kwezincwadi zomthetho”, ubuyekeze.

"Ngiye ngafuna iBandla ukuze libe abaxhumanisi bezingxoxo phakathi kwamaqembu anobudlova nathi"

UDina Boluarte

umongameli wase-peru

"Ngeke sikwazi ukudala udlame ngaphandle kwesizathu, iPeru ngemuva kobhubhane ayikwazi ukuyeka, iPeru ngemuva kwempi phakathi kweRussia ne-Ukraine inezinkinga zokuxazulula, njengecala le-urea," echaza.

“Kula maqembu angqubuzanayo, okungewona wonke asePeru, ngiyabuza: banayiphi inhloso ngokuvala izikhumulo zezindiza, ukushisa iziteshi zamaphoyisa, abashushisi, izikhungo zoBulungiswa? Lezi akuzona imashi ezinokuthula noma izimfuno zomphakathi,” kuphawula uBoluarte.

Uhlukunyezwa machismo

UMengameli uphinde waveza inkulumompikiswano ezinkundleni zokuxhumana phakathi kwabahlaziyi nabaholi bemibono abathi akasule esikhundleni sikamengameli, kanti abanye bathi akaphume esikhundleni. Kungalesi sizathu uBoluarte waphendula kule ngxabano ngokugxeka ubukhona be-"machismo" ngokumelene naye ngemuva kwamazwi athi akesule.

“Ngifuna ukusho ukubeka abazalwane besilisa: CHA ku-machismo. Kungani ngingowesifazane, owesifazane wokuqala othatha umthwalo wemfanelo omkhulu phakathi nenhlekelele. Alikho yini ilungelo lokuthi abantu besifazane bakwazi ukuthatha ngezikhulu lezi zibopho abantu basePeruvia abazibeka kimina?” kubuza uBoluarte.

Ngokocwaningo olwenziwe yi-Institute of Peruvian Studies, olwenziwe phakathi kukaDisemba 9 no-14, amaphesenti angu-44 avuma ukuthi uPedro Castillo uzame ukuhlakaza iCongress. Kulo mkhathi, amaphesenti angu-58 alabo okwaxoxwa nawo aseNingizimu kanti amaphesenti angu-54 aseSikhungweni. Ngaphezu kwalokho, ngokocwaningo, amaphesenti angama-27 agunyaza abaphathi bakaCastillo.

Umuntu ubhikishele iphosta emelene noMongameli Dina Boluarte ngesikhathi kuqhubeka umbhikisho phambi kweSigodlo Sezobulungiswa eLima.

Umuntu ukhombise ngophawu olumelene noMongameli uDina Boluarte embhikishweni phambi kweSigodlo Sezobulungiswa eLima futhi

Ngenkathi u-Boluarte enikeza umhlangano nabezindaba eSigodlweni Sikahulumeni, okuqhele ngamamitha ambalwa, inhloko ye-Anti-Terrorism Police (Dircote), u-Óscar Arriola, wangena neqembu lama-ejenti, ngaphandle kokuba khona komshushisi, emagcekeni i-Peasant Confederation of Peru, eyasungulwa ngo-1947.

"Ngokusho kukaGeneral Oscar Arriola, bekunabalimi abangama-22, okuthe, ngokusho kwakhe, bebese-flaggante delicto yobuphekula, ngaphandle kobufakazi ngoba bebenamabhanela, imaski yokushushuluza, futhi akekho umshushisi okhona ozoqinisekisa amalungelo abo," ukhongolose utshele i-ABC ngakwesobunxele u-Ruth Luque.

“Ngicele uMshushisi Kazwelonke ukuthi afike umshushisi, nangempela wafika, futhi siyethemba ukuthi ukuqhubeka kwecala kuzophela kungaboshwa muntu. Ngemuva 'kwe-terruqueo' (isenzo sokusola umuntu ngokuba yiphekula), abakufunayo wukutshala umqondo wokuthi umbhikisho uyafana nobuphekula”, kuphetha uLuque.

“Isimo esiphuthumayo siphakamisa ukungaphulwa kwendlu kodwa asiwagunyazi Amaphoyisa ukuthi abophe izakhamizi ngaphandle kwesizathu futhi kuncane okumisa iziqinisekiso zenqubo. Izakhiwo ziba ababonisi futhi zisebenza njengezindlu nezindawo zokukhosela. Kweqa kanjani lokho okujwayelekile?", kusho ukhongolose wophiko lwesokunxele, uSigrid Bazan ku-ABC, "inhloso yangempela yamaPhoyisa wukushushisa ababhikishi nokubesabisa, kuyisenzo sokucwasa okufanele sinqatshwe."