Kas kruiisiklass on kõne all?

Paar aastat, ammu enne selle neetud pandeemia saabumist, kuulus ristluspurjetamine Hispaanias Euroopa purjetamise teise B-divisjoni. Regattide vastu on huvi vähe või puudub üldse peale selle, et tegemist on klubiprooviga. Paljud regatid on kadunud, paljud teised näevad vaeva, et seda mitte teha, kuid sponsoreid ei leita, teisi peetakse jätkuvalt, kuid väga vähese sportliku huviga. Ma ei hakka neist ühegagi märjaks saama selle pärast, mida smartass klubi juht siis kaitsetu kaitseks protesteerib, aga kui liialdan, siis las nad kummutavad vabalt.

Nii palju õitsenguaastaid suurte sponsorlusrahadega suurettevõtetelt, kes on meie spordist väsinud

saadud pettused on möödas. Ratasteta tramme on alati ristlejapurjes müüdud ja sponsorid on üksteise järel põgenenud. Kruiiside korraldamine pole olnud hea alates 2010. aastast, kui keset kriisi lõpetasid paljud ettevõtted panuse panustama spordialale, mida oli üha vähem.

America's Cup ja Volvo Ocean Race on kogu raha monopoliseerinud ja vähehaaval on see raha lahjendatud. Hispaanias pole suuri paate, kuigi meil on maailma parimad purjetajad. Selle tõestuseks on see, et need emigrantidest purjetajad sõidavad välismaistele paatidele, mis sõidavad kõrgetasemelistel regattidel, nagu maestro Agustín Zulueta juhitud 52 Super Series, või RC 44 ringrajale, kus liiguvad maailma suured varandused.

Hispaanias pole raha torude jaoks, veel vähem purjetamiseks. Arvestades, et valdav enamus kruiisiregattidest on kohalikud, kuna piirkondlikud laevastikud ei liigu ja vähesed, mis rahvusvahelisele bändile jäävad, on väga madala kvaliteediga, tuleks mõelda, kas poleks aeg asutada uus. Kruiisilaevaomanike ühendus, nagu Hispaania Föderatsiooni president Gerardo Pombo, eemaldab oma küünised ristluslaevade teenitud suurtest tuludest.

Ma näen, et Itaalia ja Prantsusmaa kruiisiregatid pole mitte ainult gaasipedaali vajutamist lõpetanud, vaid saavutavad peadpööritava kiiruse, samas kui Hispaanias surevad nad aeglaselt ilma taastumisviisata.

Sponsorid otsivad kvaliteeti ja seda kvaliteeti leidub TP 52, RC 44 ja Sail GP puhul – viimastel katamaraanidega regattidel, mis loovad vaatemängu ja isegi lendavad.