JÄTKAKE
USA on Hondurases taotlenud endise presidendi Juan Orlando Hernándezi vahistamist ja väljaandmist väidetava seotuse tõttu narkoäriga.
Põhimõtteliselt rääkis Hondurase välisministeerium vaid Kesk-Ameerika riigi “poliitiku” väljaandmise taotlusest. Kuid praegune asepresident Salvador Nasralla kinnitas agentuurile AP, et kohtles Hernándezit, kes juhtis riiki kuni minu mineviku lõpuni.
Võimalus, et USA kiusas taga kaheksa aastat Hondurase presidenti Hernándezit tema sidemete pärast narkokaubandusega, oli väga suur. Tema venna Juan Antonio 'Tony' Hernándezi, kes oli samuti Hondurase poliitikaga seotud, mõistis New Yorgi žürii eelmise aasta märtsis eluks ajaks vangi, süüdistatuna narkoäris ja ebaseaduslikus relvade kasutamises.
Tony Hernándezi uurimise ja otsuse ajal kerkis sageli esile Hondurase endise presidendi number.
USA maksuameti andmetel korraldas Tony Hernández oma vennale narkootikumide altkäemaksu vastutasuks tema rogasaadetiste kaitse eest. Korruptiivne praktika sai alguse siis, kui endine president oli asetäitja. Osa altkäemaksust kasutati nende jagamiseks teistele saadikutele ja nende toetuse saamiseks, et saada Kongressi presidendiks – kaubalaevaks, mille ta saavutas 2010. aastal.
2013. aastal kandideeris ta Hondurase presidendiks ja nende uurimiste kohaselt tuli suur osa tema kampaania rahastamisest kartellidelt. USA maksuagentuur kinnitas, et tema ja teiste rahvuspartei kandidaatide kampaania jaoks pandi taskusse 1,6 miljonit.
Maailma kuulsaim narkomees, mehhiklane Joaquín 'Chapo' Guzmán, panustas kampaaniasse samuti miljon dollarit vastutasuks selle eest, et kunagi ametis olnud Hernández kaitses oma saadetisi läbi Hondurase. USA teatel jätkab Hernández altkäemaksu saamist Kesk-Ameerika riigi presidendina.
Väljaandmistaotlus esitati mitu korda pärast seda, kui jõuti kokkuleppele, et USA lisas Hernándezi korruptiivsete demokraatiavastaste osalejate nimekirja, kuna see on "korruptsiooni- ja uimastikaubanduse toimepanemine või soodustamine ning nende vahendite kasutamine ebaseaduslikus tegevuses". kasusaajad”.
Hondurase politsei piiras eile ümber Hernándezi elukoha, kes lahkus ametist 27. jaanuaril pärast Xiomara Castro presidendiks saamist ja astus kohe saadikutena Kesk-Ameerika parlamenti, piirkonna poliitilise integratsiooni organisse, mille peakorter asub Guatemalas.
Julgeolekujõud piiravad Hondurase endise presidendi Hernándeze – EFE – residentsi
Hernándezi advokaat Hermes Ramírez kinnitas Hondurase ajakirjandusele, et endisel presidendil on selle organi asetäitjana puutumatus ja et väljaandmistaotlus on "õigusriigi põhimõtete rikkumine" ja "kuritarvitamine".
Hernández on kaitsnud, et kahtlustus tema suhtes seotuses narkokaubandusega on tema vastu suunatud kartellide juhtide kättemaks ning tema mandaadi kohaselt vähendati Hondurases vägivaldset kuritegevust ja narkokaubandust.
Donald Trumpi eesistumise ajal saavutas Hernández head suhted USA-ga, kes oli väga huvitatud Kesk-Ameerikast lähtuvate rändevoogude ohjeldamisest ja oli üks neist riikidest, kes järgnes Trumpile ja teatas saatkonna üleviimisest oma riikidest Iisraelis Tel. Avivist Jeruusalemma.
Pärast presidendiametist lahkumist on Hernándezi võime USA protestide ees manööverdada palju väiksem. Saab näha, kas tal õnnestub vältida väljaandmiskorraldust ja vennaga sarnast tulevikku.
