Ukraina president Volodimir Zelenski, kes oli otsustanud oma häält kogu maailmas kuuldavaks teha, et tema asi unustuse hõlma ei vajuks, esines kolmapäeval Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil ja kutsus üles kiirendama otsuste langetamist. saata oma riigile abi, vahendab AFP.
"Türannia edeneb kiiremini kui demokraatiad," ütles Zelensky ka Davosis foorumi peakorteris videole salvestatud ja taasesitatud kõnes. "Maailma mobilisatsioon vajab rohkem kiirust kui meie ühise vaenlase järgmine sõjaline mobilisatsioon," lisas ta Kremli kohta. «Venemaal kulus sõja alustamiseks vähem kui sekundit. Maailm vajas päevi, et esimeste sanktsioonidega reageerida,“ taunis ta, viidates rahvusvahelise üldsuse otsustamatusele selliste rünnakute ees, nagu 2014. aastal, mil toimus Krimmi ebaseaduslik annekteerimine.
Ukraina president tegi need avaldused agitatsiooni kontekstis, kuna ka Saksamaa väljendas kolmapäeval oma vastumeelsust saata Ukrainasse Leopardi lahingukorpust – negatiivne suhe tekkis samal nädalal, kui küsitletud endine kaitseminister Christine Lambrecht esitas oma vähendamise. Järgnes Alam-Saksimaa sotsiaaldemokraat Boris Pistorius, kes kritiseeris Venemaa sissetungi Ukrainasse kohe, kui see juhtus, kuna 2018. aastal toetas ta Kremliga ammendavamalt ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamist, nagu teisipäeval ABC salvestas. korrespondent Berliinis Rosalía Sánchez.
Ebamäärasused
"Jätkame oma liitlastega konsulteerides Ukrainale suurtes kogustes relvi," ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz kolmapäeval Davosis, viidates suurtükiväe, õhutõrjesüsteemide ja soomusmasinate saatmisele, kuid jättes sellegipoolest koostööd. Leopard 2-ga.
Zelenski sekkumine Davosi AFP-sse
Kui Scholz selle teema kohta küsiti, nagu AFP kolmapäeval teatas, piirdub Scholz väitega, et Saksamaa oli nende riikide hulgas, kes Ukraina heaks "kõige rohkem teevad". Need on avaldused, mis kahtlemata toovad saba, sest Berliini on alates invasiooni algusest mullu veebruaris karmilt kritiseeritud oma positsiooni pärast Kremli suhtes, mida mõnikord peetakse liiga leigeks. Selles on ajakirjanduses viimastel kuudel üles riputatud endise kantsleri Angela Merkeli südamlikud suhted Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning eelkõige see, et Venemaa naftafirma Rosneft juhatust hakkab juhtima ka kantsler Gerhard Schroeder.
