Kuberner, kes toetab kindlalt eelarve konsolideerimise kava koostamist, mis tuleb praegu ellu viia, et riigi rahandus kontrolli alla saada, ennustab intressimäärade märkimisväärset tõusu ka järgmistel kohtumistel. -EKP viimane koosolek otsustas alluda intressimääradele pool punkti rohkem. Kus on lagi nende suurendamise lõpetamiseks või juuksenõel? -Intressimäärad aeglustuvad tasemeni, mis tagab inflatsiooni naasmise 2% eesmärgini keskpikas perspektiivis. Mis see tase on? Tegelik määramatus on nii suur, et täpne orienteerumine pole tegelikult võimalik. Kuid meie käsutuses oleva teabe põhjal usume selle eesmärgi saavutamiseks, et järgmistel kohtumistel on vaja jätkuvalt oluliselt suurendada huvipakkuvate nõuannete esitamist ja kui see on saavutatud, kaldume jääma selle juurde. "terminali" tasemel mõneks ajaks. Kõige olulisem sõnum on see, et me pole veel lõpuni jõudnud. - Kas pangas ähvardab mittemaksmine? -Selge on see, et intressimäärade tõus suurendab kaupluste ja ettevõtete finantseerimiskulusid koos sissetulekute aeglustumise ja inflatsioonist tingitud reaaltulu langusega, vähendab nende maksevõimet. Noh, siis sõltub mõju ulatus muu hulgas majanduskasvu aeglustumise sügavusest, inflatsiooni püsimisest ja rahapoliitika toetamiseks vajalikust summast. Finantsstabiilsuse seisukohalt on asjakohane sõnum, et meie regulaarselt läbiviidavad stressitestid viitavad asjaolule, et pangandussektori kogumaksevõime püsib ebasoodsate stsenaariumide korral piisaval tasemel, samuti ebasoodsate stsenaariumide korral. üksused. Ärgem unustagem, et see vastupanuvõime on suuresti tingitud regulatiivsete reformide elluviimisest globaalses mastaabis ja Hispaania puhul viimase kümnendi ümberstruktureerimisest. -Kas poleks loogiline, et pangad hakkaksid taas hoiuseid hüvitama? – Jälgime, et hoiuste tasustamine on napilt tõusnud ning rahaturu intressimäärade tõusu ülekandumine majapidamiste ja ettevõtete võlakuludesse on aeglasem kui varasematel tõusuepisoodidel. Esimene oleks seotud sellega, et alustasime algselt negatiivsetest intressimääradest, mis ei olnud suures osas hoiustesse üle kantud, samuti pangandussüsteemi rohke likviidsusega ning kõrgete hoiuste ja laenude suhtarvudega. Kuid me ootame järk-järgult suuremaid tõlkeid nii krediidikulude kui ka hoiuste osas. Vahepeal kasutavad säästjad juba alternatiivseid vahendeid oma säästude tasuvuse parandamiseks. -Rahapoliitikast maksustamiseni. Meil on nüüd kolm uut maksu. Milline on nende mõju Hispaaniale suurtele varandustele, pangale ja energilistele? -Meil ei ole veel hinnangut selle mõju kohta. Kõigil juhtudel tahaksin maksusüsteemi puhul rõhutada seda, et usun, et valitseb laialdane üksmeel selle üle, et süsteem tuleb põhjalikult läbi vaadata, et parandada selle kogumisvõimet ja tõhusust. Kaasnes ka riiklike kulutuste põhjalik ülevaade. Need annavad ülevaate eelarve konsolideerimisprotsessi põhiosast, millele ma varem viitasin. Võrdlus ülejäänud naaberriikidega võib olla teejuhiks. Ja see võrdlus näitab, et Hispaania kogub keskmiselt vähem kui teised riigid. Kui analüüsime, miks me vähem kogume, ei tule see mitte niivõrd madalamatest piirmääradest, vaid pigem mahaarvamiste, boonuste jms mõjust, mis lõpuks põhjustavad tegelike keskmiste intressimäärade vähenemist. Ja koosseisu poolest kogub Hispaania vähem tarbimis- ja keskkonnamakse. See diagnoos võib olla hea lähtepunkt reformile. Sisaldades loomulikult adekvaatseks peetud ümberjaotamiskriteeriume. Ja lõpuks on väga oluline meeles pidada, et arvestades meie majanduse kõrget rahvusvahelist integratsiooni, sõltub teatud maksunäitajate kogumisvõime suurel määral rahvusvahelisel tasandil eelarve koordineerimise tasemest. Seetõttu on nii olulised OECD/G-20 ja EL-is saavutatud rahvusvahelised maksukokkulepped ettevõtete maksustamise ja digitegevuse maksu osas.
