Vähem kui neli kuud pärast seda, kui Sánchezi täitevvõim lõpetas karistuse teostamise volituste üleandmise Euskadile, on Baski valitsus andnud esimesed kaheksa kolmandat kraadi sama paljudele ETA vangidele. Abisaajate hulgas oli terrorirühmituse üks ajaloolisi juhte José María Arregi Erostarbe ehk Fiti, kes mõisteti süüdi terrorismikuritegudes ja mõrvas. ETA karikavõistluste algus oli 1992. aastal Bidartis (Prantsusmaa) toimunud politseioperatsioonis, mis lõi ETA organisatsioonil pea maha ja tähistas selle allakäigu algust.
Terrorismiohvrite ühing (AVT) teatas, et seda taotleb riikliku kõrgeima kohtu prokuratuur, kes vaatab läbi need kolmandad kraadid, mille Baski valitsus on andnud Fitile ja veel seitsmele ETA vangile.
ETA endine juht José María Arregi Erostarbe, alias "Fiti"
Kolmas vanglaaste eeldab praktikas poolvabaduse režiimi. Tema järeleandmise neile kaheksale ETA vangile avaldas Europa Press, kes viitab nende toimikutega tuttavatele allikatele. Baski valitsus asus Baskimaa vanglaid tegelikult juhtima eelmise aasta 1. oktoobril. See oli ajalooline õigustus baski natsionalismile, mida lõpuks kinnitati PSOE ja United We Can täitevvõimuga sõlmitud lepingute raames.
Samad allikad on viidanud, et samal ajal, kui ta andis neile kaheksale ETA vangile rohelise tule kolmanda astme, on Baski võimud eitanud jõugu veel 26 vangi edasiliikumist.
Alates Baskimaa vanglate juhtimise ülevõtmisest on Íñigo Urkullu (PNV) juhitav valitsus lubanud vanglaastme muutmist umbes 150 vangile, kuid ükski neist ei olnud ETAst. Kaheksa, kellele see nüüd on antud, on esimesed, kes saavad kasu nendest Euskadi täidesaatva asutuse hallatavatest meetmetest.
Arregi Erostarbe, 'Fiti', on tuntuim kaheksast, kellele see poolvabadusrežiim on antud. Ta on 75-aastane ja viidi pärast Alicante ja Astuuria vanglasse lubamist San Sebastiáni vanglasse. Talle mõisteti terrorismikuritegude ja mitme mõrva eest 30 aastat vangistust. Ta kandis 2019. aasta juunis kolm neljandikku karistusest ja oli nõustunud vangla seaduslikkusega, tunnistas tekitatud valu ja väljendas kirjalikult oma keeldumist vägivalla kasutamisest, võttes kohustuse kanda tsiviilvastutust. 2018. aastal, pärast bändi laialiminekut, kirjutas ta ohvrite ees vabandava kirja.
Teine Baski valitsuse antud kolmandate kraadide saajatest on Mikel Arrieta Llopis. Ta viidi üle San Sebastiáni Soria de Martutene vanglast. Sündis 10. septembril 1960 Gipuzkoani pealinnas, sattus vanglasse 19. jaanuaril 2000 ja kannab 30-aastast kogunenud karistust mõrva, katsete, vastuvõtmise ja mootorsõiduki ebaseadusliku kasutamise eest. Kolmveerand karistusest kandis ta ära 2020. aasta juulis.
Arrieta kandis oma tsiviilvastutust, nõudis vangla seaduslikkust, lükkas tagasi vägivalla ja saatis kirju, milles avaldas austust oma kuritegude ohvrite valu vastu.
Praegu kannab Euskadis karistust 84 terroriorganisatsiooni kinnipeetavat, kellest need kaks, lisaks veel kuus – kergema karistusega – lähevad pärast sisseelamist poolvabadusrežiimile, näitavad meeleparandust individualiseeritud kirjade kaudu.
