Mis on maalähedase rendi seadus?
Maameeste rendilepingute seaduse (LAR) artikli 1 kohaselt on maalähedaseks rendiks kõik kontaktid, mille kaudu ühele või mitmele põllumajandusettevõttele või selle osale ajutiselt antakse või lubatakse põllumajanduse eesmärgil; loomakasvatus või metsamajandus teatud hinna või rendi eest.
49. novembri seadus 2003/26 maameeste üürilepingute kohta, mida on muudetud 26. novembri seadusega 2005/30, täpsustab oma esimeses artiklis "Maamees liising", mainitud eelmisel kuul, üürilepingu määratlus ja tüüp, mis erineb linna üürilepingutest, st põhiliselt kodude ja äriruumide puhul.
Vastavalt eelnimetatud ja seaduses sätestatule ei loeta maamees rendilepingut juhul, kui seda ei peeta maalähedaseks omandiks ega selle eesmärk ei ole mõeldud põllumajandusele, loomakasvatusele ega metsamajandusele või kui selle tagajärjel puudub leping rent. Nendel juhtudel ei saa rääkida maalähedase rendilepingu olemasolust.
Millised on seadused, mis reguleerivad maalähedast rendilepingut?
Üldiselt kehtestatakse maalähedase liisingu seadused asjaosaliste vahel kokku lepitud viisil, kui need ei ole seadusega vastuolus, hõlmab see ka juhtumit, millele kestuse, loovutamise ja allüürimise küsimus viitab muude punktide hulgas, mis peavad olema maalähedase liisinguprotsessiga.
Siiani võetakse endiselt arvesse viit (5) käesolevas artiklis käsitletud üürilepingute suhtes kohaldatavat määrust, mis hõlmavad järgmist:
- Vastavalt Hispaania tsiviilseadustiku maalähedase liisingu seaduse (LAR) artiklile 1546 kehtib see kõigi liisinguprotsessis osalejate kohta, see tähendab, et see määratleb üürileandja, kes on kohustatud loobuma asja kasutamisest, töö teostamiseks või teenuse osutamiseks ning määratleb rentniku kui selle, kes omandab asja kasutamise või õiguse tööle või teenusele, mis on kohustatud maksma. Seega kehtib see määrus kõigi maameeste üürilepingute suhtes, mille suhtes ei saa kohaldada maameeste üüride eriseadusi.
- Viidatud 1980. aasta maameeste rendilepingute seadus, 83. detsembri seadus 1980/31, mida kohaldatakse kõigi nende lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne 2004. aastat.
- 1980. aasta seaduse reform, mida rakendatakse 1995. aasta põllumajandustegevuse ajakohastamise seadusega, 19. juuli seadusega 1995/4, mida kohaldatakse ajavahemikul juuli 1995 kuni mai 2004 sõlmitud lepingute suhtes.
- 2003. aasta maameeste rendilepingute seadus, 49. novembri seadus 2003/26, mida kohaldatakse lepingute suhtes, mis on sõlmitud ajavahemikul maist 2004 kuni jaanuarini 2006.
- Selle seaduse reform viidi läbi 26. novembri 2005. aprilli 30. aasta seadusega, mida kohaldatakse alates 2006. aasta jaanuarist sõlmitud lepingute suhtes.
- Hispaania majanduse deindekseerimist käsitleva 13.2. märtsi seaduse 272015 artikli 30 reform, mida kohaldatakse alates 1. aprillist 2015 sõlmitud lepingute suhtes.
Kõik ülalnimetatud määrused langevad samas asulas kokku ja kas: Kõigi seaduste jõustumise ajal kehtinud üürilepinguid reguleerivad nende täitmise ajal kehtivad eeskirjad. Seetõttu on oluline teada, millisel aastal üürileping algas, sest sõltuvalt aastast, mil vastav leping vormistatakse või algatatakse, kohaldatakse üht või teist seadust. Näiteks 1998. aastal alustatud üürilepingu puhul kohaldatakse 1980. aasta reformiga 1995. aasta seadust.
Sel põhjusel tuleb üürilepingut kõigepealt hoolikalt lugeda ja kontrollida hoolikalt selle allkirjastamise kuupäeva ja klauslit, mis kajastub kestuse tähtajas.
Juhul, kui on sõlmitud suusõnalised kokkulepped, peaksid olema kättesaadavad kuupäevad, millal viide sõlmiti, ja proovima seda tõendada mis tahes seaduses lubatud viisil, dokumentide, tunnistajate või muude vahenditega. Nendel juhtudel teenivad nad makseviisina pangaülekandeid või kviitungeid, mis on tehtud käsitsi. (Tuleb märkida, et üldjuhul viiakse need läbi aegunud aastal, st alguskuupäev võetakse tõenäoliselt põllumajandusaasta alguses, täpsemalt selle aasta oktoobris, mis eelnes sellele, mis ilmus aastal ütlesid kviitungid.
Teine võimalus tõestada maalähedasi üürilepinguid on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) taotluste kaudu, pidades meeles, et kui avaldus nende toetuste saamiseks esitatakse vastava poolelioleva kampaania veebruaris või märtsis, siis algaks see üürileping Eelmise aasta oktoober. Sellistel juhtudel võite taotleda dokumenti, mis tõendab nimetatud kokkulepet. Seda saab teha põllumajandusministeeriumis, kus ta kinnitab, mis aastast on renditud maade jaoks abi küsitud.
Mis on maalähedase rendilepingu kehtivusaeg?
Üks olulisemaid kaalutavaid olukordi on programmi kestus "Maamees rendileping". Sellele kaalutlusele osutatakse pärast seadusega kehtestatud reformi, st kestust viis (5) aastat, lisaks sellele, et kogu lepingu klausel, mis näitab lühemat kestust, on null.
Seoses üüriga täpsustatakse, et maalähedases liisinguseaduses on konkreetselt öeldud, et summa lepivad asjaosalised vabalt kokku ja töötasu vormistatakse rahas, kuid jättes lahtiseks võimaluse, et tasu saab määrata mitterahaliselt tingimusel, et selle saab rahaks konverteerida.
Pärast eelnimetatud muudatust võivad pooled luua läbivaatamissüsteemi, mida nad peavad asjakohaseks. Juhul, kui pooled ei jõua kokkuleppele või ei saa lepingu üüri läbivaatamises kokku leppida, täpsustatakse vastavas maalähedase rendi seaduses artiklis 13, et "Selgesõnalise kokkuleppe puudumisel sissetulekute ülevaatamist ei rakendata."
Teiselt poolt täpsustatakse ka seda, et kui pooled on sõlminud selgesõnalise kokkuleppe rahaliste väärtuste ülevaatamise teatud mehhanismi kohta, kus indeks või võrdlusmetoodika pole üksikasjalik, ajakohastatakse tulusid igal aastal viide iga - aastasele muutusele Konkurentsivõime tagamise indeks.
Samuti on oluline arvestada renditud kinnistutel tehtavate tööde teostamisega, mille käigus omanik vastutab remonditööde eest, mis on vajalikud renditud vara säilimise säilitamiseks ja mis seega saab seda õigel viisil kasutada või kasutada, nagu see oli esialgse lepingu sõlmimisel ette nähtud, andmata üürileandjale õigust tõsta tehtud tööde üüri.
Mis juhtub, kui Rustic Rease'i omanik ei tee talus vajalikke töid?
Juhul, kui omanik või üürileandja ei tee talus vajalikke töid, saab üürnik:
- Esitage kohtulik taotlus remondi teostamiseks, mida ta vajalikuks peab.
- Lahendage leping.
- Esitage üürihinnaga proportsionaalne hinnaalanduse taotlus.
- Teostage asjakohased tööd sama üürniku poolt ja taotlege vastavat hüvitist, makstes hüvitist järgnevate üüridega, kui need lõppevad, kui leitakse, et üürnik soovib eeldada teostatavate tööde maksumuse päritolu.
Kõik need selles punktis selgitatud olukorrad on kaalutlused, mida tuleb maamees rendilepingu vormistamisel arvesse võtta.
Millised üürilepingud on maalähedase üürilepingu seadusest vabastatud?
- Kõik need hooajalised lepingud, mis on väiksemad kui põllumajandusaasta.
- Kõik külvamiseks või istutamiseks korraldatud üürniku nimel töödeldud ja ettevalmistatud maa rendilepingud, mis on määratletud vastavas lepingus.
- Need, kelle eesmärk on põllumajandusettevõtted, mis on soetatud mis tahes ühiskondliku või sotsiaalse huvi eesmärgil kehtivate eriseaduste sätestatud tingimustel.
- Kõik lepingud, mille peamine ülesanne on.
- Kõrreliste, kõrvalkarjamaade, katkiste heinamaade, montanerate ja kõige teisese kasutamisega seonduva kasutamine.
- Kasutusviisid, mis on mõeldud istikute kasvatamiseks või kesa parendamiseks.
- Jaht.
- Kõik tööstuslikud, kohalikud loomakasvatusfarmid või maa, mis on ette nähtud üksnes kariloomade, tallide või aedikute kasvatamiseks.
- Mis tahes tegevus, mis erineb põllumajandusest, loomakasvatusest või metsandusest.
- Erandiks on ka lepingud, mis mõjutavad kommunaalvarasid, kohalikele korporatsioonidele kuuluvaid varasid ja naabruses asuvaid mägesid, mida peavad reguleerima nende konkreetsed eeskirjad.
On rida asjaolusid, mille puhul soodustatakse maameeste üüriseaduse kohaldamata jätmist. Nende hulgas on: üürid, mis on juba hõlmatud praeguse linnarendi seaduse reguleerimisalaga.
