Tõe paljastamine ei ole alati lihtne, tegelikult võib see olla kõrge riskiga tegevus. See on paljude ajakirjanike juhtum, keda mõnikord ahistatakse, et vältida teatud avalikku huvi pakkuvate asjade päevavalgeletulekut. Olukord, mida on pikka aega esile tõstetud ja mille eest on võtnud Euroopa Komisjon, võttes meetmeid, et parandada ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitset kuritahtlike kohtuvaidluste eest.
Asjade kohtuasi ehk strateegiline kohtuasi avaliku osaluse vastu (SLAPP) on ahistamise erivorm, mida kasutatakse peamiselt ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu, et neid karistada või takistada neil avalikku huvi pakkuvates küsimustes sõna võtmast.
Direktiivi ettepanek käsitleb piiriülese tagajärjega tsiviilasjades hagisid ja võimaldab kohtunikel kiiresti tagasi lükata ilmselgelt põhjendamatud hagid selle rühma vastu.
Hüvitis
Samuti kehtestab see mitmeid menetluslikke tagatisi ja õiguskaitsevahendeid, näiteks kahju hüvitamise osas, samuti kuritahtlike hagide esitamise eest hoiatavaid sanktsioone.
Soovitus liikmesriikidele
Euroopa Komisjon on vastu võtnud ka täiendava soovituse, et julgustada liikmesriike viima oma eeskirju kavandatava ELi õigusega kooskõlla ka siseriiklikes kohtuasjades ja kõigis menetlustes, mitte ainult tsiviilasjades. Soovituses kutsutakse riike üles võtma ka muid meetmeid, näiteks koolituse ja teadlikkuse tõstmise osas, et võidelda SLAPPidega.
Direktiiv annab kohtutele ja kuritahtlike kohtuasjade ohvritele vajalikud vahendid ilmselgelt alusetu või kuritahtliku kohtuvaidluse lahendamiseks. Eeldatakse, et kaitsemeetmetest saavad kasu eelkõige ajakirjanikud ja üksikisikud või organisatsioonid, kes on pühendunud põhiõiguste ja muude õiguste kaitsmisele, nagu keskkonna- ja kliimaõigused, naiste õigused, LGBTIQ-inimeste õigused, rassiliste või etniliste vähemuste isikute õigused. päritolu, tööõigused või usuvabadused, kuigi kaitstud on kõik isikud, kes on seotud avalikkuse osalemisega üldist huvi pakkuvates küsimustes.
tasakaal
Kaitsemeetmed on keskendunud tasakaalu tagamisele ühelt poolt õiguskaitsele juurdepääsu ja eraelu puutumatuse õiguste ning teiselt poolt sõna- ja teabevabaduse kaitse vahel. Ettepaneku põhielemendid on järgmised:
– Ilmselgelt alusetu kohtuvaidluse ennetähtaegne tagasilükkamine: kohtualluvusasutused võivad esitada menetluse ilma täiendavate formaalsusteta, kui asi on ilmselgelt põhjendamatu. Sellises olukorras lasub tõendamiskohustus taotlejal, kes peab tõendama, et asi ei ole ilmselgelt alusetu.
– Menetluskulud: kõik kulud, sealhulgas kostja advokaatide tasud, jäävad kostja kanda juhul, kui asja devalveeritakse kuritarvitamise tõttu.
– Kahju hüvitamine: SLAPPi ohvritel on õigus nõuda materiaalse ja moraalse kahju täielikku hüvitamist.
– Hoiatavad sanktsioonid: et vältida kostjatel kuritahtlikku kohtuvaidlust, võivad kohtud selliste kohtuasjade esitajatele kohaldada hoiatavaid sanktsioone.
– Kaitse kolmandate riikide otsuste eest: liikmesriigid peavad keelduma tunnustamast kolmanda riigi kohtuotsust liikmesriigis alalise elukohaga isiku suhtes, kui menetlust peetakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt ilmselgelt alusetuks või kuritahtlikuks. Kahjustatud pool võib taotleda ka kahjude ja kulude hüvitamist liikmesriigis, kus on tema alaline asukoht.
Komisjoni soovitus, mis võeti vastu samaaegselt direktiivi ettepanekuga, julgustab liikmesriike tagama, et võetakse järgmised meetmed:
– Sarnased riiklikud õigusraamistikud peaksid pakkuma ELi õigusraamistikele vajalikke tagatisi, et võidelda riiklike rikkumiste vastu võitlemisel, sealhulgas menetlustagatised, mis hõlmavad ilmselgelt alusetu kohtuvaidluse ennetamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et nende laimu käsitlevad eeskirjad, mis on üks levinumaid põhjuseid SLAPPide esitamiseks, ei avaldaks põhjendamatut mõju sõnavabadusele, avatud, vaba ja pluraalse meediakeskkonna olemasolule ning avalikkuse osalemine.
– Õigustöötajatele ja võimalikele rämpskohtumiste ohvritele tuleks pakkuda koolitust, et täiendada nende teadmisi ja oskusi, et nad saaksid seda tüüpi kohtuvaidlustega rahuldavalt toime tulla. Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (EJTN) sekkub, et tagada teabe koordineerimine ja levitamine kõigis liikmesriikides;
– Tuleks korraldada teadlikkuse tõstmise ja teavituskampaaniad, et ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad saaksid aru, kui nad seisavad silmitsi hagidega.
– Löömishagide ohvritel peaks olema võimalik kasutada individuaalset ja sõltumatut abi, mida pakuvad näiteks advokaadibürood, mis kaitsevad SLAPPi ohvreid pro bono.
– Siseriiklikul tasandil kogutud koondandmed ilmselgelt põhjendamatute või kuritahtlike avalikkuse osaluse vastu suunatud kohtumenetluste kohta tuleb alates 2023. aastast esitada igal aastal komisjonile.
Kavandatava direktiivi üle peavad läbirääkimisi ja võtavad selle vastu Euroopa Parlament ja nõukogu, enne kui see muutub ELi õiguseks. Komisjoni soovitust kohaldatakse otse. Liikmesriigid peavad esitama komisjonile aruande nende rakendamise kohta kaheksateist kuud pärast soovituse vastuvõtmist.
