Mis on ühistu?
A. ühistu viitab autonoomsele ühendusele, mille moodustavad vabatahtlikult ühendatud inimeste rühm muutuva kapitali, demokraatliku struktuuri ja juhtimisega organisatsiooni moodustamiseks, kus selle moodustavatel inimestel on ühised huvid või sotsiaalmajanduslikud vajadused ning kes tegelevad ka äritegevusega kogukonna teenistuses, luues partneritele majandustulemusi , kui vastavate ühenduse vahendite eest on hoolitsetud.
Ühistul on kõigil liikmetel samad õigused ja samad kohustused ühiskonna tulevikus. Sel põhjusel jagatakse vara kõigi partnerite vahel, kuid see pole pärandatav ega võõrandatav, välja arvatud juhul, kui üks partner otsustab taganeda ja selle asemel teise vahel. Igal liikmel on vabadus teha ühistu sees otsuseid individuaalselt, kuid vastutus võetakse kollektiivselt, ehkki piiratud, kuid see tähendab, et pankrotiprotsessi korral ei tohiks see mõjutada iga liikme isiklikke varasid.
Iga ühistu kehtestab järgitavad põhikirjad ja minimaalse kapitali, mille iga liige peab panustama. Kuna tegemist on demokraatliku juhtimisega, on kõigil partneritel sama kaal, olenemata nende panusest. Lisaks on ühistu ühiskond, millel on sotsiaalsed, maksu-, tööjõu- ja raamatupidamiskohustused, nagu iga ettevõte püüab hüvitisi saada ja mille erinevus seisneb organisatsioonis.
Kuidas on ühistu korraldatud?
Põhimõtteliselt on ühistud ühiskonnad, mille moodustavad inimrühmad, kes otsustavad omal soovil ja vaba liikmeskorra alusel eespool kirjeldatud tingimustel, integratsioon või ühiskond põhineb samade eesmärkide jagamisel majanduslikel ja sotsiaalsetel eesmärkidel.
Selle nimetuses peavad alati olema sõnad "Ühistu või S. Coop", mis rõhutab teie ettevõtte nime. Selle õiguslikuks vormistamiseks peab see toimuma avaliku akti abil ja pärast ühistute registrisse registreerimist omandab see juriidilise isiku staatuse. See register sõltub töö-, rände- ja sotsiaalkindlustusministeeriumist. Tuleb märkida, et kui register on registreeritud, on registreerimise kuupäevast alates oma kehtestatud põhikirja kohaselt maksimaalselt üks (1) aasta majandustegevuse alustamiseks.
Oluline on märkida, et ükski ühistu ei tohi omandada nime, mis on identne teise juba olemasoleva nimega. Ühistuklassile viitamise nimiväärtusse lisamise fakt ei ole piisav põhjus, et teha kindlaks, et konfessioonis pole identiteeti. Samuti ei tohi ühistud omada eksitavaid või eksitavaid nimesid seoses oma ulatuse, ettevõtte eesmärgi või klassi või muud tüüpi üksustega.
Samuti ei tohi teised eraõiguslikud üksused, ühiskond, ühing ega üksikettevõtja kasutada mõistet ühistu või lühendina Coop. Või mõnda muud sarnast mõistet, mis võib end segadusse ajada, välja arvatud juhul, kui Kooperativismi Kõrgema Nõukogu pooldav aruanne.
Millised on ühistut moodustavad organid?
Ühistu koosneb järgmistest organitest:
* Üldkogu: Selle põhieesmärk on teha peamised otsused ja see viiakse läbi kohtumisel kõigi ühistu moodustavate inimestega, kelle hääled on hääletamiseks esitatud otsuste osas individuaalsed.
* EKP nõukogu: Ta vastutab ühistu juhtimise ja esindamise eest, see on nagu aktsiaseltsi koosseisus olev juhatus. Üldised suunised kehtestatakse nõukogu kaudu.
* Sekkumine: See koosneb audiitoritest, kes on nõukogu tehtud töö järelevalve teostajad, nende põhiülesanne on ühistu raamatupidamise jälgimine ja ülevaatamine.
Millised on olemasolevad ühistuklassid?
Ühistud jagunevad kaheks, need võivad olla esimese ja teise astme.
1) Esimese astme ühistud: Need on ühistud, mis tuleb moodustada vähemalt kolme partneri, füüsilise või juriidilise isikuga. Vastavalt 1999. aasta ühistute seadusele klassifitseeritakse need järgmiste põhitüüpide järgi:
- Tarbijate ja kasutajate ühistu, kes vastutab õiguste kaitsmise ja kvaliteetsetele toodetele juurdepääsu eest.
- Elamuühistu, selle põhiülesanne on liikmete juurdepääs eluaseme enesereklaamile taskukohaste hindade saamiseks.
- Põllumajandus- ja toiduainete ühistud on pühendunud põllumajanduse ja loomakasvatusega seotud toodete turustamisele.
- Maa kogukonna ekspluateerimise kooperatiivid vastutavad ka primaarsektori eest, kus levinud aspekt on tootmisressursid.
- Teenindusühistud on need, mis on loodud liikmetele teenuste osutamiseks kõikvõimalikes aspektides.
- Mereühistud on kalapüügiga tegelevad ühistud, mis on seotud nende toodete tootmise või müügiga.
- Transpordiühistud on maanteetranspordisektorile pühendatud ettevõtted, mis ühendavad erinevaid ettevõtteid, füüsilisi või juriidilisi isikuid, et oma tegevuses rohkem eeliseid ja paremaid teenuseid leida.
- Cooperativa de Seguros, selle ülesanne on pakkuda liikmetele kindlustusteenust.
- Terviseühistud on need, kes tegelevad oma tegevusega tervishoiusektoris.
- Õppeühistud on need, mis moodustatakse õppetegevuse arendamiseks.
- Krediidiühistud on need, mis on moodustatud liikmete ja kolmandate isikute vajaduste rahuldamiseks finantseerimisalastes küsimustes.
- Seotud tööühistud.
2) Teise astme ühistud: Neid tuntakse kui "ühistute ühistuid", need tuleb moodustada vähemalt kahe partneriga, kes peavad kuuluma esimese astme ühistutesse.
Millised seadused reguleerivad ühistu moodustamist?
Praegu reguleerivad ühistuid erinevad autonoomsed ühistute seadused. Hispaanias on ühistu moodustamist ja funktsiooni reguleeriv seadus 27. juuli osariikide seadus nr 1999/16 ühistute kohta, millega kehtestatakse, et ühistud, mis tegelevad oma ühistulise tegevusega mitme autonoomse ühenduse territooriumil või kes kannavad koostööd peamiselt Ceuta ja Melilla linnades.
Milline peaks olema ühistu asukoht?
Ühistutel peab olema registrijärgne asukoht Hispaania riigi territooriumil ja ettevõtte tegevuspiirkonnas, eelistatavalt kohas, kus nad tegutsevad koos selle moodustavate partneritega või tsentraliseerivad nende haldusjuhtimist ja ärijuhtimist.
